73 681 tonni kala aastas

Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Jah, just nii suur on Eesti kalameeste eelmise aasta loomus – 73 681 tonni. See teeb keskmiselt 56 kilogrammi iga Eesti elaniku kohta, imikud ja raugad kaasa arvatud.

Ookeanivetest püütakse enim krevette – 6 651 tonni. Järgnesid meriahven 1512 ja Atlandi tursk 989 tonniga. Läänemerel püütust annavad tooni räim ja kilu vastavalt 32 317,5 ja 23 934 tonniga. Kolmas koht kuulub ahvenale 1 523 tonniga.

Siseveekogudes püütud kaladest moodustavad esikolmiku ahven (836 tonni), latikas (784,5 tonni) ja koha (461,5 tonni). Eesti kalakasvatuste esinumber on vikerforell 559 tonniga, kellele järgneb kalamari 7,3 tonniga.

Huvitav on tõdeda, et Eesti kalurite saagiks langes ka 47 tonni raid. Samas kui eestlaste pidulauda alati ehtinud angerjat püüti Läänemerel statistikaameti andmeil vaid 0,8 tonni ja silmu 0,2 tonni. Tõsi, siseveekogudel toimunud püük andis neile tublisti lisa: angerjat püüti 13,6 ja jõesilmu 46,5 tonni.

Ekspordiks müüdi 2015. aastal kala ja krevette 149,8 miljoni eurot eest, kusjuures Eesti oma kalasaak moodustas sellest 120,1 miljonit eurot. Eestisse sisse osteti aga kala, vähilaadseid ja molluskeid 129 miljoni euro eest.

Eesti kala suuremad ostjad on Saksamaa 20,9, Soome 20, Rootsi 14,9, Läti 13, Prantsusmaa 12,6 ja Ukraina 12,5 miljoni euroga. Meie lähinaabrid suutsid aga meid üle trumbata ning müüa meile rohkem kala: Rootsi 34,3 ja Läti 33,1 miljoni euro eest. Soomega jäi seis viiki, sest sealt osteti sisse sama palju kui müüdi, 20 miljoni euro eest.

Venemaale kala müük on paraku täielikus madalseisus, Kui veel 2013. aastal suudeti Eestist Venemaale müüa 15 miljoni euro eest kala, siis 2015. aastal vaid 135 560 euro eest. Venemaalt kala ostmisega on sootuks parem seis: kui 2013. aastal osteti Venemaalt kala 3 miljoni euro eest, siis 2015. aastal 2,5 miljoni euro eest.

Foto: Maa Elu