Saeveski pani tööga Tartu noorte pähe Viljandimaale kolimise mõtte

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Igal tööpäeva hommikul, kui tartlane Siim Tammeväli ärkab, ootab teda ees ligi sajakilomeetrine autosõit tööle, kuid mullu magistrikraadi kätte saanud mees ei kurda.

„Võib-olla esimene kuu tundus kuidagi rakse, aga reaalselt on see tunnike sõitu Tartu linna äärest Kõidamaale,” ütleb ta.

Suure-Jaani valda Kõidamaale osaühingusse Combimill Sakala on maaülikooli metsatööstuse eriala magistrikraadiga Tammeväli tööle käinud peaaegu aasta ning nüüd paistab sõitmisele lõpp tulevat. „Vaatame Viljandimaale korterit. Elukaaslane sai samuti siia ettevõttesse tööd. Varem töötas ta Tartus ja siis oli keerulisem, sest keegi pidanuks nagunii sõitma,” tähendab ta ja lisab, et puidutööstuse palkade kohta julgeb ta küll öelda, et need on igati konkurentsivõimelised, kuigi tuleb silmas pidada, et iga karjäär algab ikka redeli alumiselt pulgalt ja sealt tuleb alles hakata ülespoole ronima.

Koolitöö tõi töökoha

Siim Tammeväli Combimill Sakalasse mullu tööle kandideerima ei pidanud. „Koolis pakuti võimalust teha lõputöö koostöös ettevõttega. Uurimisteema tundus väga põnev.” Nii kirjutas ta mullu Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu preemia saanud lõputöö, mille pealkiri oli „Saematerjali sorteerimismasinate võrdlus ja valik Combimill Sakala OÜ näitel”. See ta Combimill Sakalaga kokku juhataski.

„Ettevõtte otsustas, et nad tahaksid manuaalselt saematerjali sorteerimiselt üle minna kaamerasorteerimisele ja sellest ajendatult tekkis teema, millest hakkasin lõputööd tegema,” ütleb praegune Combimill Sakala projektijuht, kes oma töögrupiga uuris toona kokku kolme sorteerimismasinat, et leida puidutööstusele kõige sobivam. Pärast seda kutsus Combimill Sakala juhatuse liige Margus Kohava noormehe osaühingusse tööle.

„Üks tema ülesandeid ongi sellesama asjaga edasi tegeleda,” selgitab Kohava ja tähendab, et kuigi ülikoolidiplom võib olla tervel kursusel, siis lõpetajate tase on ülimalt erinev. „Ja Siim oli ääretult tubli,” kiidab ta. Kui ettevõtjad magistritöö teema välja pakkusid, siis ülikool ise soovitas, et Siim võiks olla üks töögrupi liige, kes teemat uurima asub.

Üldiselt on aga tööjõu profiil ja täituvus Kohava sõnul puidutööstuses kahe otsaga asi. Töötajaid küll on, aga alati tahaks ju särtsakamaid, tublimaid, kiiremaid ja taiplikumaid, kuid kohad on täidetud nendega, kes on. „Combimill Sakala on enam-vähem personaliga rahul, aga kindlasti osas tööstustes on spetsialiste puudu,” nendib ta.

Kursusekaaslaste kohta teab Tammeväli, et umbes pooled leidsid pärast kooli lõpetamist erialase töö, kuid endistelt õppejõududelt on ta kuulnud, et tööandjad tihtipeale helistavad kooli või praktikaasutusse, et inimese tausta uurida. „Seega kes kooliajal laisem oli, ei saa nii hõlpsasti ametisse,” hoiatab Tammeväli. Kuni kolmandik lõpetanutest pole tegelikult siiani erialasel tööl.

Noortel on eelarvamusi

Puidutööstus ei tähenda ainult saega metsas käimist, vaid väga palju on tegemist arvuti juhtitavate protsessidega ja operaatorid peavad oskama masinaid häälestada nii programmeerides kui ka mutrivõtmega. Nii selgitab Siim Tammeväli, et tema projektijuhi amet on väga laiahaardeline. „Vastutan osalt ka kvaliteedi eest ehk väga tihti olen saeveskis liini peal, kus testitakse uusi masinaid ja lahendusi. Nuputame, kuidas saaks kiiremini, paremini ja efektiivsemalt.” Päris tihti on tarvis käia välisreisidel. Eriti tihe on koostöö näiteks Rootsi ja Soome puidutööstusseadmete tootjatega.

Kuigi puidutööstused on hästi arenenud ja seal kasutatakse keerulisi masinaid, mille juhtimiseks on tarvis haritud personali, tundub suuremale osale noortest Tammeväli sõnul prestiižsem ikkagi näiteks ärijuhtimist õppida.

Selle kõige taga võib Combimillis peagi oma esimest tööaastat tähistava noormehe sõnul olla vähene teadlikkus, sest metsandusvaldkonnas saab töötada tohutul hulgal erialadel. „Mulle on jäänud mulje, et kui noortele räägitakse metsandusest, siis enamik kujutab ette, et tegu on saemehega, kes lõikab saega metsa, või saekaatrimehega, kes on kogu aeg tolmune,” lausub ta.  Tammeväli rõhutab: puidutööstuses on teisigi ameteid, näiteks kvaliteedi-, projekti-, müügi-, tootmis- ja tehnikajuht, toomisplaneerija, tootmisanalüütik, laojuhataja. Need kõik nõuavad spetsiaalset väljaõpet.

Populaarne

Tagasi üles