Katkuoht püsib

Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop hoiatas nädala tagasi, et sigade Aafriku katku uute puhangute oht koduseafarmides on jätkuvalt suur. „Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,“ tõdes professor.

Seda, et katk pole kuhugi kadunud, kinnitavad ka jätkuvad katkuleiud, mis sest, et meediaväljaanded neist enam ei räägi. Olgu öeldud, et ainuüksi 2016. aastal on mai keskpaiga seisuga avastatud 709 nakatunud metssiga. Neist 321 langes kuuli läbi ja 388 leiti juba surnult metsast. Tegu on siis 19 nädala saagiga. Neist viimasel, 10.−16. maini kestnud nädalal avastati 24 katkusiga, neist 19 juba surnult.

Eestis on vaid kolm maakonda, kus tänavu pole katkusigu tuvastatud. Need on Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa. Samas on Tartumaal avastatud juba 164, Põlvamaal 148 ja Lääne-Virumaal 99 katkusiga.

Professor Viltrop toonitas, et kodusigade nakatumise oht on kõige suurem just suvekuudel, mil metssead on rohkem liikmel ja ka inimtegevuse metssigade liikumisradadel aktiivsem.

„Nakatumise põhjused on sageli lihtsamad kui oskame arvata. Kõige suurem risk on ikkagi inimene, kes võib viia viiruse farmi veokite, laudainventari, oma riiete või jalanõudega. Puhanguid saab ennetada vaid bioturvalisuse meetmete hoolsa rakendamisega,“ lisas Arvo Viltrop.

Professori sõnu kinnitavad 2015. aasta suvel ja sügisel tehtud epidemioloogiline uuring, mis näitas, et kaheksateistkümnest seakatku puhangust koduseafarmides olid üksteist juhtu tõenäoliselt tingitud farmi töötajate eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, kuus juhtu haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võis haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega.

Seega, rohkem hoolsust ja valvsust. Seakatku oht pole kuhugi kadunud.