Parimaks noortalunikuks tunnistatud Järvamaa Kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane Dirgis Jõemaa võistles pingevabalt ja vaid iseenda eelmise aasta tulemustega. Teiseks tulnud kursuseõde Jessica Kull tunnistas, et kaotusvalu suudab leevendab vaid auhinnaks saadud murutrimmer.
Eelmisel reedel Türi lillelaada alal püüdis parima noortaluniku tiitlit kokku 25 võistlejat Järvamaa kutsehariduskeskusest, Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist ning Eesti Maaülikoolist. Selle võitnud Järvamaa kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane Dirgis Jõemaa tunnistas, et võistles tänavu täitsa pingevabalt. „Eelmine aasta võitsin noore taluperenaise tiitli ja nii tulingi tänavu, et lihtsalt proovida, kas suudan teha alasid enda eelmise aasta tulemusest paremini. Tundub, et see õnnestus ja kohe nii siis hästi, et võitsin kõiki,” lausus ta. Tänavu sai neiu ka parima noore perenaise tiitli.
Lüpsimasin tekitas pinget, väljaheited mitte
Võistluspinges tuli varasest noorusest põllumajandusega kokku puutunud neiul kõige paremini välja traktori täpsussõit. Kuigi selle harjutamiseks leidis ta kõige vähem aega. Enam kartis Läänemaal Martna vallas veisekasvatusega tegelevas taluperes elav neiu lüpsimasina hooldust ja see tal enda sõnutsi ebaõnnestus. „Kartsin, et võistluspinges jääb jõust vajaka ja nii oligi, et nende voolikute kokku- ja lahtivõtmine võttis palju aega,” lausus ta.
Üllatusala – koduloomade ja -lindude väljaheidete tundmine ei valmistanud Jõemaale raskusi. „Kasutasin ka loogikat ja nii tuligi kohe väga hea tulemus,” sõnas ta.
Võidu eest auhinnaks saadud mootorsaag kulub neiu sõnutsi väga ära tema emale. „Ema on mitu aastat saega metsas tööl käinud. Talle oligi juba uut vaja.” Ka taluperenaise tiitliga auhinnaks saadud võileivagrill leidis kodus kohe kasutamist, samuti võiduga kaasnenud tassid, mõõdulint ja lauamängki.
Kursuseõe järel teise koha saanud Jessika Kull sõnas, et ainult auhinnaks saadud murutrimmer suudab tema kaotusvalu leevendada. „Muidugi tahtsin võita ja kahju, et väikesed apsakad sisse tulid nii lüpsimasina hooldusel kui ka veise eluskaalu määramisel. Samas mootorsaag on meil kodus olemas, aga murutrimmerit mitte. Isa oli kohe väga õnnelik ja nii mulle isegi meeldib, et sain teise koha,” lausus Jõgevamaal talumajapidamises elav neiu.
Kull tunnistas, et tagantjärele tarkusena harjutas ta võib-olla lausa üle ja nii tulidki ootamatud vead sisse just väga kindlana tundunud alades. Samas alad, mida ei saanud väga ette valmistada, nagu koduloomade ja -lindude väljaheidete tundmine ja viljanormi arvutamine, läksid teist aastat võistleval neiul väga hästi. Nii meeldib Kullile, et võistlusalasid muudetakse. „Muidu need, kes iga aasta käivad, muudkui võidavad ja see pole enam huvitav,” tõdes ta.
Temaga oli nõus ka Lääne-Virumaalt Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandust õppiv Lili Koska, kes tänavu võistles esimest korda.
Kui neiud selgitasid parimat kolme seast, siis noormeestel oli konkurents palju pingelisem. Nii otsustasid Järvamaa kutsehariduskeskuse esimese kursuse õppurid Janno Põldaru Pärnumaalt ja Kert Paulus Läänemaalt, et püüavad võistelda vaid omavahel ja enamat võistluspinget mitte sisse lasta.
Või ja lilled jäägu naistele
Nii mõnigi ala kümnest tundus noormeestele naiselik. Näiteks või tegemine. „Muidu ostaksin võid poest või äärmisel juhul laseks ikka naisel seda koorest võiks loksutada. Käed võtab see neli-viis minutit purki raputada ikka täitsa läbi,” lausus Põldaru, kellele see töö juba harjutadeski ei tundunud kuigi kergena. Teraviljakasvatustalust õppima tulnud Kert Paulus lisas, et ega lillede istutamine ka just väga tema töö pole ega saa ka olema. Ta teab teoreetiliselt nüüd küll, mida selle kõige juures jälgima peab ja võistluse ajal püüab neid ka järgida. „Parema meelega vaid maksan taimede eest, las istutavad teised,” sõnas ta.
Ka Olustvere kooli esimese kursuse noormees Rando Kiveste Pärnumaalt võtab noortalunike mitmevõistlust pigem kui põnevat väljakutset, kus ennast proovile panna. „Uus kogemus, mis nõuab parajat keskendumist. Nii lihtsalt võistlen, ei mõtle palju muule ja püüan teha vaid oma tulemust, mida siis järgmisel aastal ületama tulla,” arutles ta.
Kahe neiu järgi saavutas kolmanda koha ehk oli noormeestest parim neidude koolivend Meelis Lindret.
Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna õpetaja Vello Vilu on noortalunikke võistlusteks ette valmistanud vähemalt kolmkümmend aastat ja tema sõnutsi pole lapsed aastatega ei paremaks ega halvemaks muutunud. „Kõik on omamoodi tublid, mõni harjutab rohkem, kuid tähtis on ka, kuidas võistluspinges suudad ennast realiseerida,” selgitas ta.
Veel lisas Vilu, et nende koolist pääsevad võistlema kõik need, kes tublilt harjutavad, ja harjutama pääsevad need, kel õppimine korras.
Ka ajaloolisi talutööriistu pidid Järvamaa kutsehariduskeskuse õpilased tundma kasvõi une pealt. Nii arvas Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis neid uurimas käinud õpetaja Riina Muuga. „Ega me muuseumisse siis nalja tegema ei sõida, algul õpime ja siis toimub samas tunnikontroll,” selgitas ta. See tähendab, et kõigepealt tutvustab muuseumitöötaja õpilastele kõiki tööriistu, mida aidas näha. Neid on kolmekümne ringis. „Kordame kõik veel koos üle ning siis tulevad õpilased ükshaaval ja näitavad, kuidas neile meelde jäi. Enne ei saa keegi koju, kui kõik selge. Tänavu kulus selleks kaks tundi. Seda pole üldse palju,” teatas ta.
Võistlus annab kogemust
Võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnutsi on maamajandusega seotud erialad noorte seas endiselt populaarsed. „Hoolimata keerulisest ajast näevad noored põllumajandusel perspektiivi ja endal selles tulevikku,” ütles ta. „Et maaettevõtjana tihedas konkurentsis hakkama saada, on vaja üha mitmekülgsemaid teadmisi kõige moodsamatest töövõtetest, aga ka julgust end proovile panna. Kutsevõistlus annab noortele kindlasti nii väärtusliku kogemuse kui ka enesekindlust.”
Noortaluniku kompleksvõistlust korraldas Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.
Võistlusalad
Noored panid proovile oma teadmised ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.
Kommentaarid
Kersti Tammiksaar, Jakobsoni talumuuseumi peaspetsialist:
Õpilased tunnevad ajaloolisi talutööriistu väga hästi, sest käivad nendega enne võistlust talumuuseumis tutvumas. Aastatega on võistlusel olnud juba ka kordusesemeid, kuid ikka mõneaastaste vahedega. Samas tänavu on viie eseme seast kaks täiesti uut. Kindlasti on huvitav teada, milliseid asju vanasti töötegemiseks kasutati. Eriti praegusel digiajastul.
Tiina Lippant, Eesti Piimandusmuuseumi giid-pedagoog:
Või valmistamisega purgis saavad noored kenasti hakkama ja see mind tegelikult ei üllata. Eesti laps ongi tubli ja ma tahan näha inimest, kes selles kahtleb. Oleme noortalunike võistlusel võistlusalana teist aastat. Eelmine aasta tehti või kõige kiiremini kahe minutiga ja keskmiselt nelja minutiga. Nii ka tänavu. Noored teavad, et palja jõuga õrna koore kuju ei muuda, kuid õige rütmiga saab kõike ja kiirelt. Ikka tša-tša rütmis ja elu ongi ilus.
Helgi Nurm, Jakobsoni talumuuseumi loomakasvataja:
Koduloomade ja -lindude väljaheiteid tunnevad noored kehvasti. Nad on neist võõrdunud, isegi nuusutades ei ütle need neile suurt midagi. Palju aetakse segamini neid šokolaadikomme ehk jänese, kitse, tšintšilja ja lamba pabulaid. Ega hõlbus polnud noortel ära tunda ka sea, veise ja hobuse väljaheiteid. Kergemini olid eristatavad kana ja kassi kakad ning väga rängaks veaks pidasime, kui sea väljaheited peeti hiire omaks.
Siin sai kohe selgeks, kes on maal talus kasvanud, see oli ka rohkem nii-öelda s...ga sinasõber.
Väga meeldib, et noortalunike võistlusele võeti selline ala ja olime rahul, kui noor võttis kaane purgilt ja nuusutas.
Usun, et ala tõi võistlusesse rohkem elevust ja lustigi. Pole juba ammu näinud, et noored nii usinasti väljaheiteid uuriks ega kuulnud kaka üle sellist põnevat arutlemist. Nalja kui palju. Loodame, et järgmisel aastal uuesti.