Suvekodu üürimiseks vaata maapoodide kuulutustahvlit

Kõige nõutumad suvekodude piirkonnad on ekspertide sõnul Tallinna lähiümbruse mereäärsed paigad ning Saaremaa, linnapuhkuse jaoks aga ka Pärnu ja Haapsalu. Foto: Arvo Meeks

Neil, kel oma suvekodu pole, kuid sooviksid puhkuse ajal kasvõi mõneks nädalaks linnamelust eemale ja maakodu võlusid nautida, on üks võimalus suvekodu üürida. Kuigi asjatundjad nendivad, et sobivaid üüripakkumisi on pigem vähe. 

Pindi Kinnisvara eksperdi Peep Soomani sõnul on maamaja seda tüüpi kinnisvara, mille inimene soetab üldjuhul enda tarbeks ja tahab seda ise kasutada, mitte välja üürida. Arvestades maamaja hoolduskulusid ning võimalikku üüritulu, ei ole see üürileandja jaoks ka kuigi tulus äri.

„Suvemaja ei hoita selleks, et see kolmeks kuuks välja üürida ja ülejäänud üheksa kuud tühjana seisaks. Need, kellele maamajad kuuluvad, tahavad seal suvel ise olla,” kõneleb Sooman.

Sama kinnitab kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi. „Eestlase jaoks on maja püha asi ning kui juba, siis olgu see ikka enda oma. Suvila koos krundi või suurema maalapiga ei ole kergesti hallatav kinnisvara, nagu näiteks korter seda on. Tegemist on suhteliselt väikese äriga, kus nii huvilisi kui ka pakkujaid on vähe,” kinnitab ta.

Igatsevad merd

1Partner Kinnisvara konsultant ja maakler Helen Silleri sõnul soovivad suvekodusid üürida tihtilugu välismaalased, kes tulevad Eestisse puhkama, või eestlased, kes tahaksid suvepuhkuse veeta veekogu ääres. Seetõttu on rohkem hinnas mereäärsed või muude ujumiskohtade lähedased maakodud. „Suvekodu iseloomustab tavaliselt rahulik piirkond, veekogu lähedus ja tihtipeale on suvekodud ilma tsentraalvee ja kanalisatsioonita,” kirjeldab ta.

Kuna majade valik on lai, alates kuivkäimlaga pisikesest ühetoalisest suvilast ning lõpetades vana taastatud rehielamuga, siis on ka üürihinnad seinast seina. „Hind jääb vahemikku 350–600 eurot kuu, olenevalt objektist, suurusest, sisustusest ja piirkonnast,” ütleb Helen Siller.

Risto Vähi lisab, et võib leida ka 60 euro eest pakkumisi ning nii-öelda keskmist hinda ei saa välja tuua. „Kuna antud turg on väike, siis ei ole keskmiseid hindu, millega pakkuda ja millega tehinguid teha. Pigem käibki asi natuke kõhutunde ja kogemuste kaudu,” lausub ta.

Samuti ei pruugi Peep Soomani sõnul omanik alati raha tahtagi, vaid otsib kedagi, kes hoiaks tema maamaja korras, kui ta ise on näiteks terve suve välislähetuses.  „Sel juhul palub omanik aia korras hoida, teha värvimistöid või muud sellist,” ütleb ta. Sarnased pakkumised mõistagi kinnisvaraportaalidesse ei jõua, vaid tegemist on pigem sõprade kokkuleppega.

Maalähedane elu

Kõige nõutumad suvekodude piirkonnad on ekspertide sõnul Tallinna lähiümbruse mereäärsed paigad ning Saaremaa, linnapuhkuse jaoks aga ka Pärnu ja Haapsalu. Pakkumisel on kõige rohkem majakesi seevastu endistes suvilakooperatiivides üle Eesti, kuid rohkem Harju- ja Ida-Virumaal. „Üldiselt on pakkumised lihtsad, midagi luksuslikku pole. Pigem pakutakse maalähedasemat elu, võimalus on ka midagi nokitseda. Veekogu alati lähedal pole,” kirjeldab Risto Vähi.

Lisaks tuntud kinnisvaraportaalidele soovitab Risto Vähi suvekodude üüripakkumisi vaadata maapoodide kuulutustahvlilt. „Seda soovitan maakohtades mis tahes üüripinda otsides, sest kaupluseseinal on valik kohe suurem.”

Maakodude väljaüürimist pidurdab Peep Soomani sõnul peamiselt kartus, kui hästi suveomanikud kodu hoiavad. Kui omanik on maamaja taastamisse hulga raha paigutanud, siis ta pigem ei hakka seda võõrastele välja üürima. „Ikka on kõhklus, mis nad seal kuu aega teevad ja kas majast pärast midagi alles jääb,” sõnab ta.

Sellest hoolimata kinnitavad kõik kinnisvaraeksperdid, et kes soovib, sel õnnestub ikka suvemaja üürile võtta. Lihtsalt valik on piiratud ja otsimiseks kulub rohkem aega. „Suvemajade üürimine ei ole väga levinud, aga vahel leiab päris huvitavaid ja vahvaid pakkumisi,” võtab Peep Sooman jutu kokku.