/nginx/o/2016/05/23/5423931t1h2d71.jpg)
Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.
Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht Enel Niin. „Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, pole oht ka Eesti jaoks kuhugi kadunud.“
Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Ida-Virumaalt ning jätkati Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kokku kulus puhvertsooni vaktsineerimiseks 6 päeva. „Kasutasime spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva siseruumides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks,“ lisas Niin.
Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril suur ning haigus on endiselt pajudes riikides levinud. „Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine.“
Veterinaar- ja Toiduamet viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub ohustatud piirialadel käesoleva aasta sügisel.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest vaktsineeritakse vaid Venemaaga piirnevatel aladel.