Ministeerium selgitab: Keskkonnaseire seadus täpsustab valdkonna korraldust

Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Riigikogu võttis 4. mail vastu uue keskkonnaseire seaduse, mille eesmärk on täpsustada ja tõhustada keskkonnaseire korraldust, kaasajastada sätteid ja viia keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Keskkonnaseire seadus jõustub 1. jaanuaril 2017.

Seadus täpsustab vastutavate täitjate kohustusi, sätestab seirejaamade ja –alade rajamise korra ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra, selgitas keskkonnaministeerium oma teates. Seaduses määratakse keskkonnaseire programmi koostamise ja allprogrammide teostamise korra põhimõtted ning täpsustatakse seires osalejate ülesandeid, et suurendada vastutust andmete eest. Vastuvõetud seadus kohustab seireandmeid alaliselt säilitama ning tagama andmete õigsus. Ühtlasi kohustab seadus kaasama teadlasi ja eksperte ulatuslikumaks ja põhjalikumaks seiretulemuste kompleksseks analüüsiks ning keskkonnaseisundile hinnangu andmiseks.

Seaduses on täpsustatud nõuet, et riikliku keskkonnaseire jaamas, selle läheduses ja riikliku seire alal on keelatud tegevus, mis võib jaama või ala kahjustada, takistada seiretöid või põhjustada allprogrammi täitmise katkemise. Samuti on seaduses ette nähtud, et seoses talumiskohustusega sõlmivad seire vastutatav täitja ja kinnisasja omanik kokkuleppe, kui kinnisasja omanik seda soovib.

Keskkonnaseire on vahend, mis aitab kaasa inimese tervise ja heaolu vajadustele vastav elukeskkonna tagamisele. Seiretulemusi kasutatakse strateegiate, arengukavade ja tegevuskavade tõhususe hindamisel ja muutmisel. Keskkonnaseire andmed on tõhusa keskkonnakaitse ühed peamised näitajad, seetõttu on oluline koguda kvaliteetseid seireandmeid, et õigesti hinnata keskkonna seisundit ja operatiivselt teavitada avalikkust selle muutustest. Keskkonnaseire jaguneb riiklikuks keskkonnaseireks, kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseireks ja vabatahtlikuks keskkonnaseireks.