Keskkonnaminister algatas lendorava uute püsielupaikade moodustamise

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Keskkonnaminister Marko Pomerants algatas määruse, millega muudetakse lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika. „Eeldan, et tuleb kirglik protsess, aga loom on tähelepanu ja kaitsmist väärt ning asjaga enam jorutada ei kannata,“ sõnas Pomerants.

Määruse muutmise eesmärk on viia kaitsekord vastavusse viimaste aastate uuringute tulemustega, et tagada lendoravale kohane kaitse ning pidurdada elupaikade hävimine ja arvukuse drastiline langus. Määruse ettevalmistamise käigus on üle kontrollitud kõik teadaolevad elupaigad ning põhjalikult analüüsitud nende kaitse alla võtmise või kaitse all hoidmise põhjendatust.

Arvestades aastate jooksul kogutud uut teavet lendoravate kodupaiga suuruse, liikumise ja elupaikade kasutamise kohta ning hiljuti kinnitatud lendorava kaitse tegevuskavas toodud põhimõtteid, on tänaseks selge, et kehtiv kaitsekord ja püsielupaiga suurus jätkusuutlikku kaitset ei taga. Seetõttu kavatsetakse laiendada 13 olemasoleva püsielupaiga piire ja muudetakse kaitsekorda.

Lisaks algatatakse 25 uue püsielupaiga moodustamine aladel, kus pindalaline kaitse on lendorava populatsiooni ja elupaikade säilimiseks hädavajalik. Kaitsemeetmete kavandamisel on silmas peetud, et lendorava elupaikade tuumalad oleks ühendatud omavahel kas piiranguvööndite või riigimaal asuvate Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kavandatavate lendorava levikukoridoridega.

Määruse muutmisega plaanitakse kustutada keskkonnaregistrist kolm elupaika, mis on hävinud või mille taasasustamine on elupaikade killustatuse tõttu ebatõenäoline.

Eelnõu kohaselt on kavas võtta lendorava püsielupaikadena kokku kaitse alla üle 6000 ha, millest ca 1/3 ha moodustavad sihtkaitsevööndid ja 2/3 ha piiranguvööndid. Ligi 80% planeeritavast kaitstavast alast asub riigimaal.

Lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndis on eelnõu kohaselt keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sest nende tegevuste tulemusena häviks (eelkõige raie tõttu) lendorava elupaikade tuumikalad ehk pesametsad. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused, sh kujundusraie. Juhul, kui see on kooskõlas lendorava tegevuskavas antud tingimustega, saab kujundusraiega väikses mahus (alla 20 tm) varuda ka küttepuid ning likvideerida tormimurdu ja -heidet või kahjustunud puitu.

Piiranguvööndis on eelnõu kohaselt lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul lage- ja kujundusraie. Ühe lageraielangi pindala võib olla maksimaalselt 0,5 ha ja laius kuni 30 m ning kavandatavat lageraielanki peab ümbritsema vähemalt 60 m raadiuses puistu kõrgusega vähemalt 15 m.

Määruse algatamisotsusele järgneb huvitatud osapoolte kaasamine, mille viib läbi Keskkonnaamet. Maaomanikele, omavalitsustele ja teistele huvigruppidele saadetakse teavituskirjad infoga kavandatavatest püsielupaikadest. Kaasamise käigus arutatakse läbi laekunud seisukohad ja ettepanekud ning vajadusel täpsustakse vastavalt eelnõud. Ettepanekute ja arvamuste laekumise järel on planeeritud juuni lõpus, juuli alguses infokoosolekud maaomanikele ja huvigruppidele.

Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaalegi. Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja hävimine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustavad liiki kisklus, pesapuude raie, häirimine ja kliima muutumine.

Populaarne

Tagasi üles