Maikuus on metsad ja niidud täis tärkavaid taimi, mis pakuvad külluslikult vitamiine. Ka mitmed umbrohuks peetavad taimed, nagu naat, võilill ja nõges, on tegelikult väga kasulikud ja sobivad paljudesse toitudesse.
Võilill, nõges ja naat – tervislik umbrohi toidulaual
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noortest naadivõrsetest saab teha näiteks suppi. Selleks keeda riis või kruubid, lisa õlis praetud sibulad, küüslauk ja sellerijuur ning kõige lõpus hakitud naat. Võis või õlis hautatud naati lisatakse ka omletile. Samuti võib noortest naadilehtedest teha salatit koos jänesekapsaga, lisades kastmeks ja maitseks külmpressitud oliiviõli, suhkrut ja soola.
Kevadine naat sisaldab palju C-vitamiini, karotiini ja mineraalaineid. Sel on organismist vett ja soolasid väljutav toime ning naati kasutatakse reumaatiliste haiguste ja podagra korral. Kõhunäärme- ja sapipõiepõletiku korral ei tohiks naati tarvitada.
Võilill
Võilille lehed on varakevadistele taimedele iseloomulikult vett väljutava toimega ja vitamiinirikkad. Lehti tuleks korjata ja tarvitada enne võilillede õitsemist. Talveks saab võilillelehti ka kuivatada 35–40 kraadi juures.
Mina teen võilille lehtedest salatit. Korjan lehti varjulisest kasvukohast – siis need pole nii kibedad. Peale teen magushapu kastme õlist, hapust mahlast või palsamiäädikast ja meest ning lisan riivitud parmesani või mõnd muud kõvemat juustu.
Siis, kui võililled hakkavad õitsema, saab teha õitest siirupit või võilillemett. Selleks korja värskelt õitsema hakanud õisi, vala üle keeva veega, nii et vesi oleks üle õite, lase seista üle öö ja kurna. Lisa sidrunhapet (või ebaküdoonia-, rabarberi- vm haput mahla) ning kuumuta keema. Lisa ka suhkur (liitri tõmmise kohta liiter suhkrut). Sidrunihappe asemel olen kasutanud ka hoopis mahesidruni viile – nii maitseb see samuti väga hästi. Mõnikord võib siirup jääda rohekat värvi. Maitse ja värv sõltuvad ajast, mil võililled on korjatud.
Kõrvenõgese lehed
Kõrvenõgese lehed on nüüd suuremaks kasvanud, neid saab juba korjata kuivatamiseks. Meie kuivatame kõrvenõgese lehed 40 kraadi juures krõpskuivaks ja hõõrume läbi sõela jahuks. Sõel võiks olla poolesentimeetriste avadega.
Pulbriks tehtud kõrvenõgest on talvel hea kasutada suppides, kotletitainas, toitudele lisatavas rohejahus, karaskis ja pannkoogiski. Iga sööja kohta tuleks panna supilusikatäis nõgesepulbrit.
Kõrvenõgest tuleks korjata metsaservalt ja raiesmikelt. Kompostihunnikus ja lauda juures sisaldab kõrvenõges liiga palju lämmastikku ning pole enam tervisele kasulik (reageerib maohappega ja moodustub nitrit).Varakevadel võib koguda ja kuivatada ka kõrvenõgese juuri. Neid tuleks siis enne pesta ja tükeldada, et hiljem jahvatada.
Kõrvenõgest kasutatakse kehvveresuse, aneemia, väsimuse, põletike, liigesevaevuste ja reumaatiliste vaevuste, nahapõletike ning muude nahaprobleemide korral. Samuti tõstab võilill veresoonte toonust. Juuri kasutatakse eesnäärme suurenemise korral keedisena. Kui loputada lehetõmmisega juukseid, soodustab see juuksekasvu ja peatab juuste väljalangemist. Kõrvenõgese lehti on kasutatud ka lehmade piimaanni suurendamiseks ja kanade munemise soodustamiseks.
Ettevaatlik tuleks kõrvenõgese lehtede tarbimisega olla neeru- ja südamepuudulikkuse ning kõrgenenud verehüübimise korral.