Maaelu edendamiseks on vaja rohkem konsulente

MESi juhatuse liikme Andres Vinni sõnul napib Eestis konsulente.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Nõuandeteenust on eri organisatsioonide kaudu pakutud juba kümneid aastaid, möödunud aasta suvest on nõuandeteenuse pakkuja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).

Üle Eesti on põllumajanduskonsulente siin ja seal, kuid mõnes valdkonnas konsulente siiski napib. See ongi MESi juhatuse liikme Andres Vinni sõnul praegune probleem.

Põllumehe jaoks mugavam toetusskeem

Muutus võrreldes varasema nõuandesüsteemi toetusskeemiga on see, et kui varem pidi põllumees nõuandeteenuse eest kohe tasuma ja seejärel ise Põllumajanduse registrite ja informatsiooni Ametist (PRIA) nõuandetoetust taotlema ning toetuse menetlemine ja laekumine võttis aega neli kuud, siis nüüd maksab põllumees nõuandeteenuse eest vaid omaosaluse, mis olenevalt valdkonnast on kümme protsenti või 50 protsenti. „Omaosaluse peab põllumees ise maksma ja ülejäänud ajame meie PRIAga korda,” selgitab Andres Vinni. Leheküljelt www.pikk.ee või telefonilt 731 3650 leiab abivajaja infot konsulentide kohta. Samuti on igas maakonnas avatud kontaktpunkt, kus saab konsulentidelt otse nõu küsida.

„Põllumehel rohkem muret ei olegi,” kinnitab Vinni. „Kõigepealt sõlmitakse konsulendi ja põllumehe leping ja toimub nõustamine, lõpus allkirjastavad mõlemad aruande. Seejärel esitatakse omaosaluse arve ja põllumees tasub selle. Kui kõik tingimused on täidetud, koondame kuu lõpus teenused kokku ja esitame PRIA-le nõuandetoetuse saamise taotluse. Nõuandetoetus ühe kliendi kohta on kuni 1500 eurot, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot aastas.”

Konsulente napib

Kutsetunnistusega konsulente on Eestis praegu 160, kuid neist tegevaid pelgalt 50 ringis. „Tunnistus on paljudel vanast ajast alles, kuid nad ei pruugi enam töötada. Tegelikult on meil konsulentide puudus,” märgib Vinni. MESis töötab töölepinguga 23 ja käsunduslepinguga 28 konsulenti.

Käsunduslepinguga konsulendid teevad konsulenditööd osalise koormusega ning on hõivatud ka muudel aladel, seega oleneb teenuse pakkumise võimekus tipphooajal sellest, kui palju neil on aega abistada. „Oleme huvitatud uutest aktiivsetest ja haritud inimestest eriti siis, kui neil on oma maaettevõte, kus nad iga päev oma teadmisi praktiseerivad. Oma ettevõte ei takista sugugi konsulendiks saamist,” julgustab Vinni. Põllumehed just seda hindavadki, et konsulent kui praktik tunneb asja. „Näiteks kui lihaveise kasvatuse konsulent kasvatab ise edukalt lihaveiseid, peetakse tema nõuannetest rohkem ja usutakse, et ta teab, kuidas päriselus asjad käivad,” kinnitab MESi juhatuse liige. Enamasti võtab põllumees sellise konsulendi, kes ei ole pelgalt teoreetik, kergemini omaks.

Tõsiasi on aga, et osas valdkondades lihtsalt pole häid ja pädevaid konsulente. Esiteks ei õpetata enam Eestis kõiki erialasid süvitsi, teiseks pole teadjad põllumehed lisaametist huvitatud, kuna oma ettevõte neelab kogu aja. Kui vaadata aktiivseid suuri maaharijaid, kes on oma ala professionaalid, ega muidu nende saagid ja tulemused nii head poleks, siis nemad teisi ei õpeta. „Proovime konsulentide teadmiste tasemega jõuda oma ala spetsialistide kesktasemele,” ütleb Vinni ning tunnistab, et kui konsulendiks saaksid mõned oma eriala parimad praktikud, tõstaks see märgatavalt nõuandeteenuste taset.

„Uutele konsulentidele pakume nii erialaseid kui ka nõustamiskoolitusi. Esimene grupp on nõustamiskoolituse juba läbinud ning saime juurde näiteks mesinduse konsulendi, selles valdkonnas meil varem konsulenti polnudki,” räägib Andres Vinni.

Et konsulendiks saada, peab olema sobiv haridus ja kolmeaastane töökogemus põllumajanduses. Lisaks tuleb läbida nõustamismetoodika koolitus ja teha eksam, et saada konsulendi kutsetunnistus. „Toetatavat nõuandeteenust tohib anda vaid kehtiva kutsetunnistusega isik,” toonitab Vinni.

Praktikute kaasamiseks käivitati sel aastal mentorprogramm, mille käigus saavad toetatavat nõuannet anda ka kogemustega põllumehed ja maaettevõtjad.

Toetuse eesmärk on majandustulemusi parandada

Toetatavat nõuannet saavad kasutada põllumehed ja maaettevõtjad, kellel on vähemalt 0,3 hektarit maatulundusmaad, mis on kas metsamaa või on PRIAs põllumajandustoetuste registris. „Just põllumaa, mitte elamumaa – maa, kus saab midagi toota,” täpsustab Andres Vinni. Nõustamisele on oodatud nii need, kellel on maa, kuid puudub kogemus, kui ka kogenud maaharijad ja loomakasvatajad. Näiteks võib kogenud loomakasvatajal olla puudu teadmisi, et teha väetamisplaani või valida heinamaa rajamiseks seemet. Või on kogenud maaharija hakanud loomi kasvatama ning vajab nõu tõugude valikul ja aretustööl.

Kuigi toetatavat nõuannet on maamajanduses antud juba kümneid aastaid, ei tea Vinni sõnul seni siiski paljud, et nõuandetoetus olemas on. „Kuna eelmise aasta suvest hakkasime MESis toetatavat nõuannet pakkuma ning tuli struktuur nullist üles ehitada, pole me veel jõudnud seda palju reklaamida,” tunnistas ta. Nõuandetoetus on mõeldud selleks, et aidata põllumehel ja maaettevõtjal oma tegevust paremini korraldada ja majandustulemusi parandada. „Kõik tootjagrupid ütlevad, et konsulentidest on terav puudus. Kahjuks on finantsnõuanne toetatav vaid 50 protsendi ulatuses, kuid toetus võiks olla suurem. Näiteks kui põllumees vaatab, et oli hea aasta ja ostab suurema kombaini, kui oma maale tegelikult vaja oleks, või on võetud toetuse saamise järgses eufoorias suurema võimsusega kuivati ning loodetakse, et küll kümme naabrimeest tuleb ka siia vilja kuivatama. Aga tuleb üks kuiv aasta, vili viiakse otse põllult ära, kõik sõidavad su kuivatist mööda ja põllumehel jääb liising maksmata ...” arutleb Vinni. Sellistes küsimustes püütaksegi abistada. „Põllumehel on vaja täpsemat finantsnõu ja viimasel ajal proovime konsulente saata sinna, kus on küsitavaid finantsotsuseid tehtud ning on lühikese rahaga pikki asju ostetud.”

„Kuigi konsulente on vähe, on nad oma tööga hästi toime tulnud. Praegu on meie konsulendid abiks ka e-PRIA kasutamise juhendamisel,” ütleb Andres Vinni lõpetuseks.

Populaarne

Tagasi üles