Ühistutest põllumajanduses

Sel esmaspäeval küsisid Riigikogu liikmed maaeluministrilt, miks Eesti põllumajanduses ühistulist tegevust nõnda vähe on, samas kui enne II ilmasõda oli meie põllumajandus just ühistutele rajatud.

Minister Urmas Kruuse avaldas hakatuseks lootust, et umbusk ühistute vastu väheneb ja muutub möödanikuks. Leides samas, et prioriteetsus ühistegevuseks on olnud üsna märgatav, sest ühistulise tegevuse arendamiseks ja loomiseks on võimalik olnud saada ka teatud investeeringutoetust. Kokku on ühistud nende meetmete raames saanud toetust enam kui kümme miljonit eurot.

Seejärel asus Kruuse lahkama üht oma lemmikteemat, suure ja kaasaegse piimaühistu loomist. Hetkeseis annab ministri sõnul alust arvata, et valmisolek sektoris on tegelikult olemas: „Jah, avalikkus on võib-olla kõige rohkem kuulnud piimandusühistu loomisest, aga ministeeriumis vaatame seda natuke laiemalt. Loodame näiteks, et ka Eesti seakasvatajad võtaksid vedu. Teraviljakasvatajad on siin juba teatud eeskuju näidanud ja need näited on vähemalt siiamaani olnud üsna positiivsed.“

Lõpetuseks tõi Kruuse ära üsna kurva statistika. Tänavuse märtsi seisuga on aastate 1995–2016 jooksul olnud üldse äriregistrisse kantud 336 põllumajandustootjate tulundusühistut. Neist on pankroti või likvideerimise tõttu registrist kustutatud 177 ehk siis praeguse seisuga on registris selliseid ühistuid veel 159.

Üks tublimaid ühistuid on E-Piim (tänases Maa Elus pidi ilmuma intervjuu E-Piima juhataja Jaanus Murakasega, kes algsele lubadusele vaatamata ei leidnud selleks paraku võimalust). Eesti Vabariigi esimesest perioodist leiab ühistulisest suurtegevusest märksa rohkem näiteid. Olgu neist siin ära mainitud Eesti Võieksport, Eesti Munaeksport ja Eesti Lihaeksport, mis loodi aga just riigi initsiatiivil ja toel. Muide, Võiekspordi süsteemi kuulus 1939. aastal koguni 262 piimandusühistut (üldse oli neid siis 325). Tõsi, toona, 1930. aastate teisel poolel kalduti teise äärmusse ning mainitud kolm suurühistut sisuliselt monopoliseerisid kogu oma valdkonna ekspordi. Lisaks soodustas riik nende tegevust impordipiirangutega, mille rakendamine pole tänapäeval enam mõeldav. Nii et on, millest eeskuju võtta. Muidugi mõistuse piires.