Sindi paisu asemele valmib 2018. aastal tehiskärestik

FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Pärnumaa üks toimekamaid, mõjukamaid ning tulemusrikkamaid kodanikualgatusi „Sindi pais” pidas kaunil varasel pärastlõunal Sindi forellikasvanduses järjekordset ümarlauda. Arutati, kuidas Pärnu jõge ja kogu jõgikonda edasi arendada.

Ümarlaua korraldaja oli Pärnu staažikas koolmeister ja kalandusentusiast Hans Soll, kes on algatusrühma „Sindi pais” idee autor, rühma asutaja ja juht.

Kodanikeühendus loodi 2008. aastal ja selle eesmärk oli sundida paisuomanikke avama Sindi vabriku paisutamm siirdekaladele, kes ei pääsenud ebaõnnestunult ehitatud kalatrepist ülesvoolu, kus jõgikond on rikas looduslikest kudealadest.

2015. aasta aprillis ostis riik Sindi paisu ja praegu käib kärestiku projekteerimine. Algatusrühm on oma eesmärgi saavutanud, kuid jätkab tegevust.

Hans Soll aga pälvis 2015. aasta keskkonnateo auhinna, teda tunnustati algatusrühma „Sindi pais” loomise ja tulemusliku juhtimise eest.

Taevaste jõudude toetusel

Kalandushuvilistele ja -ametnikele edastas Soll tervitused Neptunilt, kes lubanud alluda kõigile teraapilistele ettekirjutustele, mis Pärnu jõele tehakse.

Eaka koolmeistri kunagine õpilane, EELK peapiiskop emeritus Andres Põder juhtis tähelepanu kaladele, mis selgi päeval tegid lausa ebakalalikke pingutusi, et Sindi paisust üles saada. Peapiiskop tsiteeris pühakirja maailma alguse kirjeldusega, kus maa oli tühi, paljas ja pimeduses, kuid jumala vaim oli hõljumas vete kohal. Juba!

Põder meenutas, et paavst Franciscus on tänavuse aasta kuulutanud halastuse juubeliaastaks ja miks siis ei  peaks hoidma Pärnu jõge ning elukaid, kes seal sees elavad. Aidakem halastusest kaasa sellele, et kalad pääseksid kudema. Peapiiskop soovis jõudu kõigile, kes ses pühas ürituses oma käe külge panevad.

Pais peab kaduma

Paisulammutamise ürituse patroon, riigikogu keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja (IRL) ütles, et Sindi pais on ilmselgelt Eesti kalavarude taastootmise seisukohalt objekt nr üks, mis sellisel kujul tuleb likvideerida. See ei lahenda kõiki kalaressursi probleeme, kuid avab uued võimalused kalavarusid taastoota. Tekib uus tervikpilt Pärnu jõgikonnast.

„Uuringud on näidanud, et Pärnu jõgi võiks olla üks lõherikkamaid jõgesid Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks ostis riik ära ka Sindi paisu,” rääkis Metsoja.

Riigikogu liige rõhutas, et vähendada ei tohi selle arutelu tähtsust, mis toimus Sindi kogukonnas, kellega paisu mahavõtmise osas saavutati kokkulepe, mis avab sintlastele rohkem jõekallast ja pääsu jõe äärde.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste (SDE) rääkis vajadusest koostada eraldi Pärnu jõe ja lisajõgede teemaplaneering, kus käsitletud oleks kalandus, puhkemajandus, turism, jõehaldus.

„Planeeringuga tahame alustada järgmise aasta teisest poolest ja tõsisemalt juba 2018. aastal. Fookus suunatakse jõge mööda Eestimaa südamesse,” kinnitas maavanem.

Maavanem oli seda meelt, et muistse hansaaja tähtsal jõel peaks väikelaevaga saama sõita nii kaugele, kui vesi kannatab.

Kaljustegi rõhutas Sindi paisu koosolekuid Sindis ja naaberomavalitsustes, kus kalade läbipääsu arutati ning lõpuks üksmeelele jõuti.

Emotsionaalne pais

Ainus põlissintlasest ümarlaual viibinu, Sindi linnapea Marko Šorin möönis, et Sindi rahva jaoks on paisul ajalooline ja emotsionaalne väärtus ning sellega seostub palju mälestusi. Näiteks koolipoistel oli kombeks pärast tundide lõppu ja enne kojuminekut paisult läbi käia ja sellised mälestused on sintlastel eredalt meeles. „Pais on meie rõõm ja mure,” tõdes linnapea.

Šorin pidas ebanormaalseks, et Sindi linnas on piiratud ligipääs jõele: ühel pool on aed ja teisal vabriku kinnine territoorium. Linnapea oli seda meelt, et pääs jõe äärde tuleb avada ja selle hind on pääsu avamine kaladelegi.

„Sintlased ei soovi oma sümbolist loobuda, aga loodavad kõigile parimat lahendust,” võttis linnapea kohalike soovid kokku.

Jõe halduskeskus Torisse

Tehtust kokkuvõtete tegemise kõrval vaeti maavanema jutu jätkuks edasist tegevust Pärnu jõgikonna looduskeskuse edendamisel. Hans Soll on juba teinud rida ettepanekuid, kuidas jõge hallata, talle sekundeeris Tori vallavolikogu esimees ja samuti kirglik kalastaja Kalev Kiisk, kes tundis heameelt, et takistus jõelt saab likvideeritud.

Kuigi Sindi pais ei ole Tori valla maadel, on tegemist tähtsa koostööobjektiga. Toris on koostamisel valla uus arengukava, algatatud on mõned maade munitsipaliseerimise taotlused, mille eesmärk on saada vaba juurdepääs jõele.

Üks läbirääkimine on käimas eramaaomanikuga, kellel maalt saaks korraldada paatide vettelaskmist.

Kiisk ütles, et tal pole küll päris täpset ettekujutust, milline kehand peaks olema Pärnu jõe haldusüksusel ja kas see looks juurde töökohti, kuid arvas, et tänu Tori kesksele kohale (Soomaa värav, mitmes suunas rändajad sõidavad vallast läbi, Tori hobusekasvanduses toimuvad ümberkorraldused, sinna tuleb infopunkt jne) võiks Pärnu jõe halduskeskus olla Tori vallas ja sama meelt on volikogugi.

Pärnu jõe halduskeskuse funktsioonidena nimetas vallajuht jõe- ja kalavarude uuringuid, maamajanduse ja -turismi arendamist.

Tehtud on palju, palju veel ees

Tauno Jürgenstein keskkonnaagentuurist andis ülevaate Sindi tehiskärestike projekteerimisest. Projekti koostavad Eesti Veeprojekt OÜ ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ning töö saab valmis augusti lõpuks või septembri alguseks. Siis tehakse uued 3D-pildid ning aasta lõpupoole jõutakse ehitushanke väljakuulutamiseni.

Kuna moes on hangete vaidlustamine ja sellest tingitud venitamine, lubas Jürgenstein, et tehakse kõik kindla hanke saamiseks, mida poleks nii lihtne vaidlustada.

„Aasta pärast samal ajal paisul kopad juba mürisevad ja veetase lastakse alla. Kärestik ühe aastaga valmis ei saa, aga 2018. aasta sügiseks peaks tööd olema lõpetatud,” lubas Jürgenstein.

Eesmärk on luua tehiskärestik, mis maksimaalselt meenutab looduslikku kärestikku. Juba praegu on modelleeritud pildid, milline näeb välja jõesäng erineva veekoguse läbivoolamisel – alates peaaegu veepuudusest, mis võib esineda kord saja aasta jooksul kuni võimsa suurveeni.

Jürgenstein selgitas, et kärestikuga saab hoida teatud veetaset ning isegi siis, kui vett napib, säilib sügavam renn, kus saavad liikuda kalad ja paadid ning see veetee peab olema avatud igasuguse veetaseme korral. Tähtis on, et jõele tekib juurdepääs, kas kalale või paadisillalt sõitma.

Keskkonnaspetsialist lisas, et kärestiku valmimisel algab Pärnu jõe loomulik toimimine.

85 protsendi ulatuses rahastatakse kalarände taastamist Euroopa Liidu fondidest. Need reeglid lubavad taastada endise olukorra, aga ei midagi enamat. Seega juurdepääsuteed jõele rajatakse, kuid asfalteerida neid ei tohi.

Pärnu jõe projekt hõlmab teisigi paise, uuringutega tahetakse alustada veel sel aastal. Pärnu jõgikonnas on 271 vooluveekogu, mis annab aimu tööde mastaapsusest.

Informatiivsete sõnavõttude vahel lasti jõkke kaks konteineritäit lõhe noorjärke ning tunnustati keskkonnaministeeriumi tänukirjadega kalandusentusiaste.

Hans Sollil jagus meeneid ja tänusõnu teistelegi, kes on aastaid olnud osalised pühas ürituses „Sindi pais maha, Pärnu jõgi kalarikkaks lõhe- ja forellijõeks.”

Populaarne

Tagasi üles