Rabarber – puuvilja maitsega tervislik köögivili

Rabarber

FOTO: SCANPIX

Juba ligi 5000 aastat tagasi oli Hiinas tuntud kämmaljas rabarber. Eestis kasvatatakse peamiselt kaht liiki rabarberit: harilikku rabarberit (Rheum rhaponticum) ja kurdlehist rabarberit (Rheum rhabarbarum). Maailmas leidub üle 40 liigi rabarberit. Taim kuulub tatraliste sugukonda, on mitmeaastane ning õitseb mais-juunis.

Toiduks tarvitatakse peamiselt varsi, harva ka noori lehti (nagu spinatit) ja kattelehtedega varjatud avane­mata õitega õisikuid (nagu lillkapsast). Juuri varutakse sügisel ja kuivatatakse. Väikeses koguses (0,10,2 g) on kuivatatud juurepulbril seedimist korrastav, ent suures koguses (üle 0,5 g) lahtistav toime.

Rabarber sisaldab rikkalikult K-vitamiini, kaltsiumi ja kaaliumi, mõõdukalt fosforit, rauda, B-rühma vitamiine, C-vitamiini ja karotiini, orgaanilistest hapetest õun-, sidrun- ja oblikhapet, flavonoidide ühendeid jt. Hoolimata tugevast maitsest sisaldab rabarber kuni 93 protsenti vett. Samuti leidub selles rohkelt kiudaineid.

Rabarber alandab kolesteroolisisaldust, puhastab maksa toksiinidest, tugevdab immuunsüsteemi, suurendab mõtlemisteravust ja aju töövõimet, leevendab menopausi sümptomeid, parandab seedimist, puhastab verd, suurendab lihaste kokkutõmbeid soolestikus. Läbi aegade on seda kasutatud loodusliku kõhulahtistina.

Siiski ei ole soovitatav tarvitada rabarberit suures koguses ning oblikhappe tõttu ei tohi rabarberit keeta alumiiniumpotis.

Söögiks kasutage alati vaid värskeid, tugevaid ja mahlaseid varsi. Parima maitsega on noored võrsed. Mahl sobib hästi ulukiliha marineerimiseks. Rabarberit säilitatakse hoidisena, kuivatatult, ka sügavkülmikus. Värskelt säilitamiseks (kuni üheks kuuks) kasutage suhkrustunud mett.

Rabarber sobib hästi igapäevaseks toiduks, näiteks koos jogurti ja kohupiimaga. Piimas sisalduv kaltsium neutraliseerib rabarberi tugevad happed ja muudab need kergesti seeditavaks. Rabarberit võib nautida ka kuumalt, koos teiste köögiviljade või vürtsika puuviljakastmega. Sobib suurepäraselt nii liha, kala kui ka kartuliga. Proovida võib ka maitsestamist punase pipra, ingveri või praetud sibulaga.

Samal teemal saab põhjalikumalt lugeda juba sel kuul ilmuvast Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa raamatust „Isetervendamine: kunst ja praktika”.

RETSEPTID

Aive Luigela hoidissalat

Võtta 2/3 osa tükeldatud rabarberit ja ülejäänud osa peenestatud kevadrohelist (naat, põdrakanep, nurmenukk, paiseleht, võilill jm). Panna märga keedunõusse kihiti, valada üle veega (1/3 nõu mahust) ja kuumutada keemiseni. Siis lisada veidi õli, kolme liitri hoidise kohta 0,5 tl soola, 15 sl suhkrut. Kuumutada veel kord keemiseni, tõsta tuliselt purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.

Looduslik kõhulahtisti

Võtta võrdsetes osades rabarberi ja lagritsa juuri. Taimed jahvatada pulbriks (nt kohviveskis). Üks supilusikatäis segu kolm tundi pärast õhtusööki on lahtistava toimega.

Huvitavaid fakte

  • Rabarer sai nime kuulsa kaubatee järgi. Uuralis kasvanud ja ravimtaimena tuntust kogunud taime toimetati Vahemere maadesse piki Volga jõge, mis oli tollal barbarite peatee (rha barbaru).
  • Hapuka, pisut puuvilja meenutava maitse tõttu peetakse rabarberit sageli puuviljaks. Tegelikult on see köögivili.
  • Kuulsaimad rabarberidieedi pidajad on Keira Knightley, Geri Halliwell ja Lily Allen.

Populaarne

Tagasi üles