Kodune esmaabi lillepotist

Mida vanem on aaloe, seda toimeainerikkam ta on.

FOTO: SCANPIX

Aaloed, mida enamasti kasvatatakse kui dekoratiivset toataime, võib pidada tegelikult võimsaks aknalaua-arstiks, sest näiteks aaloe mahl sisaldab üle 160 bioaktiivse aine. 

Aaloe on rahvameditsiinis tuntud taim, mis pärineb Araabia poolsaarelt. Eesti peredes on seda sukulenti juba aastakümneid aknalaual kasvatatud. Hansaplanti aednik Marika Stokkeby kõneleb, et maailmas leidub üle 400 liigi aaloesid, millest tuntumad on puis-aaloe (Aloe arborescens) ja harilik aaloe (Aloe Vera), mis on oma raviomaduste poolest võrdväärsed.

Kuna aaloede perekonda kuuluvaid liike ei ole kõiki uuritud, siis teadaolevate raviomadustega on vaid mõned liigid. Marika Stokkeby nimetab veel tähkaaloed (Aloe spicata), kübarjalehist aaloed (Aloe mitriformis) ja Aafrika aaloed (Aloe africana).

Aaloe mahl

„Aaloelehtedest mahla saamiseks leht hakitakse, pressitakse läbi marli mahl välja ning seejärel filtreeritakse,” sõnab Hansaplanti aedik ja lisab, et tehakse ka saburit ehk tihenenud mahla, mille tarvis riputatakse lehed puntidena, lõikekohad allapoole, anuma kohale ning viie-kuue tunni jooksul tilguvad lehed mahlast tühjaks. „Vedelikul lastakse taheneda soojas ja varjulises kohas,” kõneleb Stokkeby.

Aedniku sõnul suurenevad taime raviomadused koos vanusega. „Aaloe peaks olema vähemalt kolm kuni viis aastat vana, et selle mahla ravimiseks kasutada,” soovitab Stokkeby ja rõhutab, et korjatud lehti ei tohi hoida üle kolme-nelja tunni soojas ja õhu käes. „Ravitoime aga suureneb, kui säilitada lehti üks-kaks nädalat jahedas, näiteks külmkapis nelja-kaheksa kraadi juures.”

Aaloe mahla kasutatakse Marika Stokkerby selgitusel külmetuse, nohu, põletuse, putukahammustuse, kõhukinnisuse ja haavandite raviks. Lisaks aitab aaloe mahl võidelda seente ja mikroobidega ning on tugeva valuvaigistava ja põletikuvastase toimega. 

Hooldamine

Hansaplanti aednik sõnab, et aaloe ei ole nõudlik taim, kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. „Talvel võiks kasvukoht olla valgusküllane ja jahe, temperatuur kuni kümme kraadi ning kasta tuleks harva, üks-kuni kaks korda talve jooksul ainult,” kõneleb ta. Kui ruum on soe, umbes kakskümmend kraadi, siis kasta üks kord kuus korralikult.

„Suvel peaks kastma kolm-neli korda kuus ja sobilikum on valgem kasvukoht, kuid tugevat päikest ei soovita, sest mõned liigid muudavad seejärel lehed punaseks,” jagab Stokkeby õpetusi. Kastmisveeks võiks olla seisnud vesi või hoopis vihmavesi.

Kogenud aednik soovitab aaloed iga kahe-kolme aasta tagant ümber istutada. „Aaloele sobib kerge, õhuline, liivasegune muld, näiteks kaktusemuld. Pott peaks olema suhteliselt väike ning poti põhjas drenaa˛,” lisab Marika Stokkeby. 

Aaloemahla kasulikkus

• Põletikuvastase, põletusvastase ning antibakteriaalse toimega.

• Ergutab sapieritust ja seedenäärmete talitlust, parandab söögiisu ja seedetegevust.

• Parandab haavu.

• Suurendab organismi immunoreaktiivsust ja kaitsefunktsioone.

• Aitab kõhukinnisusega kroonilise gastriidi ja mao haavandtõve korral.

Populaarne

Tagasi üles