Kaara talu tammeallee kasvab elektriliini sisse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

„Selge on see, et tammeoksad ja elektriliin ei sobi kokku,” ütleb Kuno Teder.

FOTO: Viio Aitsam

Heino Tederi mälestust hoidev sihtasutus kutsub üles annetama, et saaks elektriliini maa-alusesse kaablisse ümber tõsta.

Valgamaal Tõlliste vallas Rampe külas asuv Kaara talu muutub ajas aina tähtsamaks. Talu on Heino Tederi (1926‒2007), legendaarse metsamajanduse ja looduskaitse ministri sünnipaik, kuid tema kaudu ka Eesti traditsioonilise metsamajanduse kants.

Nüüd, kui metsavahiamet on riigimetsast ammu kadunud, kui varsti kuuldavasti kaovad ka metskonnad ning turumajanduslik ökonoomika on tõrjunud peaeesmärkidest eestluse ja inimeste hoidmise, kujundavad need kadunud asjad ideaalidena Kaara talu üha enam sümboliks.

Kokkutulekute paik

Metsameeste kokkutulekupaigaks kujunes talu, kui Heino Teder pärast ministriametist lahkumist sinna jälle pidevalt elama asus. 1989. aastast on peetud talus kevadisi metsapäevi, mille päevakorda on alati kuulunud puude istutamine. Muu hulgas kord rajatud ja siis eri aastatel pikendatud tamme-allee Tsirguliinast talusse kulgeva maantee äärde.

Allee hakkabki talusse sõitjale kõigepealt silma. Kui keerata õuele, näeb Heino Tederi mälestuskivi ja infotahvleid, nii tema enda kui ka paiga kohta. Hoonete ümber kasvab puistu, kus vanu ja uuema aja liike, nagu näiteks püramiidjas tamm või äädikapuu. Üle põldude ja väljade paistavad igast ilmakaarest taasiseseisvunud Eesti ajal enamasti talgutega istutatud metsaosad. Vana talu suurtele põldudele on viimastel aastakümnetel rajatud kümmekond hektarit uut metsa.

Vana taluhoone kõrvale ehitati Heino Tederi eluajal uus. „Sama koht, kus olen lapsena mööda porgandi- ja kaalikapeenraid sadu kordi edasi-tagasi käinud,” muheleb talu tutvustades Heino Tederi poeg Kuno Teder ‒ just seal oli nõukogude ajal aiamaa, kus lastel rohimas käia tuli.

Samas on püsinud hulk vana aja märke. Laudahoones on alles isegi paar kanade munemise puuri. Leghorni tõugu kanade pidamine oli Eesti vabariigi esimestel aastakümnetel Heino Tederi ema tegevus ‒ munad eksporditi Inglismaale ja just sealt tuli laste koolitamise raha.

600 meetrit alleed

Tammeallee kasvab umbes 600 meetri pikkuselt ühel pool maanteed, paraku samal pool, kust kulgeb elektriliin. Puud jäävad liinist seitme-kaheksa meetri kaugusele ja on nüüdseks nii kõrged, et neid vaadates on selge: varsti on oksad liinis. „On läinud, nagu on läinud,” ei hakka Kuno Teder arutama, miks allee kord liinile liiga lähedale rajati. „Puud kasvavad ja praegu tuleb midagi ette võtta.”

Puude istutajate hulgas on olnud metsamehed üle Eesti ja muud asjamehed, kes Kaara metsapäevadel käinud. Eriti eakamate metsameeste seas on vanast ajast kindel teadmine, et metsaski tammesid ei raiuta. „Tammealleed ammugi raiuma ju ei hakka,” nendib Eesti Metsateenijate Ühingu juht Kaarel Tiganik.

Et puude säilitamine on üldisem tahtmine, näitab see, et eelmise aasta suvel võeti allee Tõlliste vallas kultuuriloolise objektina kohaliku kaitse alla, nüüd nimetatakse seda ka Heino Tederi mälestusalleeks. Kaitse-eeskirjas on must valgel kirjas, et elektriliini hooldajail on elektriohutuse nimel õigus puid kärpida. „Kuid seda ei saa lõputult teha,” arutati sihtasutuses H. Tederi metsatalu-koolituskeskus. Hakati otsima lahendust, sest kaitse-eeskirja koosolekul kuuldi, et seaduse järgi on liini valdajal õigus puud ka maha saagida.

Kuna tänavuse metsapäevaga 6. mail tähistatakse Heino Tederi 90. sünniaastapäeva, sündis sihtasutuses mõte algatada annetuste kogumine, et viia liin maa-alusesse kaablisse ‒ töö on nii kallis, et maaomanik üksi ei jaksa maksta. Lähim paik, kus kaabli alajaamaga ühendada saaks, jääb alleest umbes 150 meetri kaugusele, mis tähendab, et liini maa-aluse osa pikkus jääb vahemikku 700‒800 meetrit.

Mis alles jääb ...

„Kui istutama hakkasime, oli meeleolu teine. Keegi ei mõelnudki liini lähedusele,” meenutab Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Ülo Tamm allee rajamise algust. „Eks kõige muretum oleks, kui liini maasse saaks.”

Kaara talu iseenesest on Ülo Tamme sõnul tähtis paik just vanemate metsameeste jaoks. „Eks see ole meile üks nostalgiline kokkusaamise koht. Nii pikaaegset ja ühtset metsamajandussüsteemi kui Heino Tederi ajal ei ole Eestis varem olnud ega ilmselt tule enam kunagi. Kaara talu peaks sümbolina püsima jääma.”

Valgamaa metsamees Arnold Essa viitab, et tegelikult ulatuvad Heino Tederi aegse metsamajanduse mõjud tänapäeva ‒ paljud on noppinud tolle aja vilju. „Need kvaliteetsed metsad, mida täna raiutakse, on olemas just tänu Tederi-aegsetele metsakasvatajatele.”

Üleskutse

Sihtasutus H. Tederi metsatalu-koolituskeskus kutsub mõttekaaslasi üles kaasabile ühise tööga rajatud allee säilitamiseks ja elektriliini maakaablisse paigutamiseks. Toetusi maakaabli rajamiseks oodatakse sihtasutuse kontole EE151010220086315013.

Kommentaar

Indrek Sild, Elektrilevi käidusektori juhataja

Olukord, kus maaomanik on elektriliini alla istutanud puid või heki ja hiljem tekib sellest probleem, pole Eestis haruldane. Ehitusseadustiku järgi on puude istutamine elektriliinide alla keelatud, tegelikult ei oleks tohtinud ka Kaara talus puid liini keskteljest 10 meetrit mõlemale poole istutada.

Praegu on väga tervitatav, et maaomanik ise otsib probleemile lahendust. Kui vajadus heas seisukorras liin ümber ehitada tekib omaniku tegevuse tõttu, tuleb tal ka kulud katta. Hanget tegemata ei ole võimalik öelda liini ümberehitamise täpset hinda, kuid elektriehitustööde turu keskmist hinda arvestades võib see jääda suurusjärku 10 000 eurot.

Paneme kõigile maaomanikele südamele mitte istutada liinikaitsevööndisse puid, sest hiljem, kui aastaid kasvanud puid on vaja hakata kärpima, on see reeglina maaomanikku emotsionaalselt väga häirinud. Sellist olukorda tasub pigem vältida.

Tagasi üles