Emadepäeva lilled istuta aeda

Potiroosi võib suuremasse potti ümber istutada ja suveks õue tuua. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Lähipäevil ostetakse emadele tuhandeid potililli, millest paljud sobiksid hiljem aeda istutada, täpselt nagu mõned aknalaual konutavad jõulupuukesedki.

Ilutaimi, mida saaks meie kliimas peenras edasi kasvatada, leiab aianduskeskuses ja lillepoes üsna palju, neist levinumad on sibullilled, potiroosid ja igihaljad puukesed, mida detsembris jõulupuudeks pakutakse.

Tegelikult on need kõik hooajakaup ning mõeldud vaid lühiajaliseks kasvatamiseks, aga eestlane on ikka olnud praktilise ja kokkuhoidliku loomuga ega tihka asju niisama ära visata. Nii üritavadki paljud aiasõbrad nõndanimetatud ühekordseid taimi edasi kasvatada.

Sibullilled

K-rauta tooterühma juht Aita Meentalo jagab nõu, milliste taimedega tasub aias edasi katsetada. Kõige lihtsam on tema sõnutsi toimetada potikestes õitsvate sibullilledega: nartsisside, tulpide ja hüatsintidega.

Esiteks, kui tahate, et need kodus kauem õitseksid, võiks neile toas võimalikult jaheda kasvukoht otsida. Tihti pole see aga võimalik ega otstarbekaski, sest kingiti ju lilled ikkagi silmailuks ja las need siis olla toas aukohal. Küll aga võib poti ööseks jahedamasse kohta tõsta.

„Mõnikord on inimesed pettunud, et ostsid aiandist ilusa lille, aga see ei pea toas üldse vastu ja närbub kohe. Siin ongi põhjuseks palavus,” selgitab Meentalo. „Lill vajab jahedat ja valget kasvukohta.”

Kui sibullilled on ära õitsenud, võiks need tõsta varjulisse ja jahedamasse kohta, mitte kasta ja lasta lehtedel rahulikult ära närtsida ning seejärel potil jahedas ja pimedas kohas rahus sügist ootama jääda.

Augustis-septembris saab nartsissisibulad peenrasse istutada ja septembris-oktoobris tulbid ning hüatsindid.

Meentalo soovitab nartsissid peenra asemel hoopis murusse istutada. Eestis pole see komme veel kuigivõrd levinud, kuid mõnel Lääne-Euroopa aias-pargis tehtud pildil on ehk kõik säärast varakevadist lillemuru näinud.

Miks mitte oma koduski seda proovida mõnel mitte väga käidaval murulapil, kus kannatab esimese niitmisega pisut viivitada. Õitsevad ju nartsissid kevadel väga vara ja kui muru kasv õige hoo sisse saab, on lillelehed kolletumas ja need võib rahus maha niita.

Potiroosid

Potiroos on aasta läbi väga armastatud kingitus ja laialt levinud on soovitus need hiljem peenrasse istutada, kus need siis kasvavad suurteks põõsasteks ja õitsevad rikkalikult. Mõnel eriliselt roheliste näppudega aiasõbral võib see tõesti õnnestuda, kuid paljudel jäävad need roosid peenras ikka kiduma ja kipuvad külma talvega välja minema.

Potiroosid on siiski hooajakaup ja potililleks aretatud roosil on nõrk juurestik, mistõttu ei tahagi need peenras pikalt kasvada.

„Omajuursed roosid kipuvad meil talvel välja minema,” kinnitab Meentalo. „Küll võib need roosid suuremasse potti ümber istutada ja suveks potiga aeda või terrassile tuua.”

Seega tasub vähemalt üritada potiroose edasi kasvatada, eriti just kevadel kingiks saadud taime. Istutage taim ümber toitainerikka mullaga

potti, leidke sellele valge ja soe kasvukoht ning väetage regulaarselt. Kui roos on korra ära õitsenud, lõigake vars tagasi ja roos võib suve jooksul veel õitsema minna.

Jutt käib omajuursetest potiroosidest. Kui aga teil on õnnestunud soetada silmastatud potiroos, on selle püsimajäämise tõenäosus hoopis suurem.

„Kes tahab potiroosi aeda kasvama panna, peaks müüja käest küsima, kas tegu on omajuurse või silmastatud roosiga,” soovitab Meentalo.

Talvitumiseks tasub roos koos potiga maasse kaevata ja üles mullata nagu tavalised roosidki. Kel on mõne plusskraadiga kelder, võib üritada ka seal roosi üle talve hoida. Nagu öeldud, omajuursed ei pruugi talve üle elada, aga silmastatud küll.

Jõulupuud

Hoopis keerulisem on jõulupuukestega. Aianduskeskused ja isegi toidupoed pakuvad neid jõulude eel kirjus valikus. Otsustamaks, kas teil kodus kasvav puuke võiks õues vastu pidada, tuleks teada selle sorti.

Meentalo nendib, et näiteks K-rauta valikus oli jõulupuudena müügil enamasti ebaküpressid, mida õue pigem istutada ei tasu. Samal ajal võib üpris rahulikult välja istutada kuuse, nulu ja kadaka sorte.

Suhteliselt palju pakuti jõulupuuks pisikest Kanada kuuske „Conica”, mis võib väljas aja jooksul väga kauniks puuks kasvada. Kui teil oli jõulupuuks ostetud harilik kuusk, hõbekuusk, Korea nulg, Serbia kuusk või Fraseri nulg, võite need samuti rahulikult peenrasse istutada.

Kasvukohaks tasub valida koht, kuhu päev läbi päike otse peale ei paista, muidu on taimel oht saada päikesepõletus, parim on mõõdukas vari.

Kes on oma kuuske jõulust saati hoidnud toas, siis see pole praeguseks ilmselt eriti kena väljanägemisega. „Hea oleks, kui taime on hoitud pärast jõule jahedas nullilähedase temperatuuriga ja valges ruumis, kust see siis kevadel aeda istutada,” räägib Meentalo. „Kui taim on toas kasvud välja ajanud, siis seda õue külma kätte viia ei tohi.”

Puukest tuleb välja istutamise eel õuetemperatuuriga järk-järgult harjutada. Kohe istutamise järel taim väetist ei taha, küll aga võib okaspuuväetist anda kahe nädala pärast.

Kõige suuremas valikus müüakse jõulude eel siiski ebaküpressi sorte. Nende osas lähevad inimeste arvamused lahku ja aiafoorumites leiab kirjeldusi, kuidas kellelgi juba mitu aastat potijõulupuuna ostetud ebaküpress peenras kõrgust viskab, aga teised peavad seda lootusetuks ettevõtmiseks: puud võivad ju kasvama minna, aga esimene korraliku pakasega talv võtab need ära.

Meentalo mainib, et välja ei tasu istutada meil sagedasti jõulude ajal pakutavat tumerohelist Kalifornia ebaküpressi „Ellwoodii”, ka „Goldcrest” ei ela tõsist talvekülma üle.

Väljas kasvatamiseks sobimatuid ebakübressisorte võib proovida kasvatada toas potipuuna ja nii on jõulude ajal alati roheline puu omast käest võtta.

Parem oleks neile leida valge ja jahe kasvukoht ning kasta rikkalikult, samuti meeldib neile okste piserdamine. Suveks võib puu õue või terrassile varjulisemasse kohta tuua.