Ka jõulusigu pidades tuleb kõiki nõudeid täita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi eelmise aasta septembrikuust pole uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigadel avastatud, püsib endiselt suur oht. Seepärast peab iga loomapidaja kõiki riske ja nende maandamiseks vajalike investeeringute otstarbekust hoolega kaaluma ja arvestama, et ka jõulusigu pidades peab kõiki nõudeid täitma.
Suvel suurem seakatkurisk
Veterinaar- ja Toiduamet diagnoosib igal nädalal sigade Aafrika katku kümnetel metssigadel Eesti eri piirkondades. See näitab, et viiruse kontsentratsioon looduses on märkimisväärne ja seakatku oht pole kuhugi kadunud. Vastupidi – uute puhangute oht on niisama suur kui aasta tagasi. Hoolimata sellest, et viimased taudipuhangud koduseafarmides diagnoositi enam kui pool aastat tagasi, ei tohiks ükski seakasvataja valvsust kaotada.
2015. aasta taudipuhangud Eestis ja naaberriikide kogemused kinnitavad, et suurim puhanguoht saabub just suvekuudel juulist septembrini ning seakatku leviku suvine kõrgaeg ootab ees. Siis algab metssigade aktiivsem liikumine metsas – otsitakse uusi sööda- ja paaritumisalasid, sügisel koonduvad metssead gruppidesse ning liiguvad karjana koos, suve lõpul tulevad põldudele sööma. Samuti liigub sel ajal metsas rohkem inimesi ja nende tee võib ristuda nakatunud metssigade omaga.
Kuidas nakkus farmi jõuab
Kuna metsas taudi tõrjumiseks pole kiiret ja lihtsat lahendust ning oht püsib veel pikka aega, on tähtis, mis toimub farmis ja selle väravas. Võitlus katkuga nõuab seakasvatajatelt karmi enesedistsipliini bioohutusmeetmete järgimisel. Tühisemgi eksimus võib tuua taudi metsast farmi.
Veterinaar- ja Toiduameti ning Eesti Maaülikooli teadlaste koostöös 2015. aasta sügisel seakatku nakatunud farmides tehtud täiendavast epidemioloogilisest uuringust selgus, et kõige tõenäolisemad nakkuse farmi sattumise põhjused olid loomade nakatumine viirusega saastunud sööda kaudu ning loomapidajate eksimused bioohutusnõuete täitmisel. Teadlaste hinnangul sattus haigustekitaja tõenäoliselt farmi töötaja jalanõude, rõivaste või laudainventariga, inimeste hooletusest või teadmatusest. See tähendab, et bioohutusnõuete hoolsama järgimisega saanuks loomade haigestumist vältida.
Nõuded on samad suurtele ja väikestele
2015. aasta septembrist kehtestati sigade Aafrika katku puhangute tõttu kõigile seakasvatustele uued ja rangemad bioohutusnõuded, et metsas levivast katkust tulenevat riski maandada. Uute nõuetena rakendusid ooteaeg söödale ja allapanule, sigade väljas pidamise täielik keeld ja territooriumi tarastuse nõue.
Bioohutusnõuded peavad tagama, et loomapidamine toimub oludes, kus loomade, inimeste ja transpordivahendite liikumine on range kontrolli all ja kõik bioohutuse tagamise tegevused on fikseeritud ja kontrollitavad. Väikemajapidamises võib sellise kontrolli rakendamine olla keeruline ja investeering, mis tuleb ühe-kahe looma kaitsmiseks teha, on ebamõistlikult suur võimalikku saadavat tulu silmas pidades.
Ent katku jaoks pole vahet, kas tegemist on väikemajapidamiste või suurfarmidega – see ohustab ühtmoodi kõiki seakasvatajaid. Seepärast tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele: nõuded on ühesugused ning VTA kontrollib neid täie rangusega.
Bioohutuskava aitab loomapidajal järge pidada
Üks peamisi uusi nõudeid on kohustus koostada ettevõtte või majapidamise vajadustest ja reaalsetest oludest lähtuv bioohutuskava. Kavas tuleb näidata seapidaja tegevus, et hoida bioohutus farmis kontrolli all.
Bioohutuskava on kirjalik dokument, milles loomapidaja kirjeldab lühidalt loomapidamisega seonduvat: loomakasvatushoones rakendatavad hügieenimeetmed, uute loomade sissetoomise ja teise farmi paigutamise reeglid, loomade sissetuleku ja väljamineku registreerimine, puhastamine ja desinfitseerimine, sõnniku ja allapanu äravedu, korjuste eemaldamine, külaliste registreerimine, farmi teenindava transpordi liikumine jmt tegevused, nendega seotud riske ja nende maandamist.
On tarvilik, et tegevused pandaks kirja kas vihikusse või arvutisse, toimuksid plaanipäraselt ning neid saaks kontrollida. Bioohutuskava on iga loomapidaja igapäevane abivahend. Arvepidamine kava täitmise kohta annab loomapidajale kindluse, et ta teinud kõik, et oma loomi kaitsta.
Sead peavad olema registris
Kõik loomapidamishooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Sigade arvu teatis 1. mai seisuga tuleb PRIAle esitada hiljemalt 15. maiks. Tuletame meelde: see tähtaeg on lähenemas.
Et loomataude tõrjuda, peavad kõik loomapidajad täitma seadusest tulenevat kohustust ning registreerima loomapidamiseks kasutatavad hooned ja peetavad loomad. Register annab järelevalveametnikule adekvaatse info loomade omanike, päritolu ja asukoha kohta. Nende andmete põhjal korraldatakse loomataudide seiret, ennetamist ja tõrjet.
Seepärast on kohustus peetavad loomad identifitseerida ja registreerida sätestatud loomatauditõrje seaduses. Veelgi enam: VTA-l on õigus loomade registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest määrata rahatrahv eraisikule kuni 800 euro ning juriidilisele isikule kuni 2000 euro ulatuses.
Ühtlasi tuletab VTA meelde, et seakatku riskipiirkondades (II–III tsoon) tuleb sigade oma tarbeks tapmisel teavitada volitatud veterinaararsti või järelevalveametnikku, kes teeb tapaeelse ja -järgse ülevaatuse ning võtab vajadusel proovi sigade Aafrika katku välistamiseks. Loomade haigestumisest tuleb viivitamatult teatada loomaarstile või kohalikule veterinaarkeskusele.
Üks siga on oht tuhandetele teistele
Eeloleval suvel sõltub igast üksikust seakasvatajast, kas suudame katku sel aastal farmidest eemal hoida. Kaalul on väga palju. Möödunud aastal farmidesse jõudnud seakatk põhjustas suurt majanduskahju kogu Eesti seakasvatussektorile – nii nakatunud farmide omanikele, kes pidid seetõttu seapidamise lõpetama, kui ka neile, kelle seakasvatus jäi Euroopa Komisjoni kehtestud piirangutsooni ning kes kaotasid võimaluse oma toodanguga kaubelda.
Euroopa Komisjoni aasta lõpul seatud taudi leviku tõkestamise kriteeriumid tsoonide määramise ja kaotamise kohta annavad võimaluse taotleda tsoneerimise leevendamist ühe aasta möödumisel viimasest farmipuhangust. Seda tingimusel, et suvisel seakatku leviku kõrgajal uusi puhanguid ei tule. Seega üheainsagi sea nakatumine lükkab tsoonide kaotamise edasi ja teeb suurt kahju mitte ainult üksikule loomapidajale, vaid kõigile piirkonna seakasvatajatele.
Eestis on traditsioon pidada jõulusigu – kevadel võetakse põrsad, et need oma perele jõulupraeks kasvatada. Sigade Aafrika katku jätkuva ohu tõttu tuleks selle otstarbekust hoolega kaaluda ning hinnata, kas ühe-kahe sea pidamisest saadav võimalik tulu kaalub üles kaasneva riski.