Türi lillelaadal selgitatakse välja parimad noortalunikud

Eelmisel aastal pidid võistlejad noppima kartuleid ja määrama loomade eluskaalu, aga ka ise võid valmistama.

FOTO: SA Innove

20.–22. mai Türi lillelaadaks ei valmistu hoolikalt mitte ainult korraldajad ja kauplejad, vaid ka kutseõppeasutuste põllumajanduse valdkonna õpilased, Eesti Maaülikooli tudengid ja noortalunikud (vanus kuni 40), täpsemalt need, kes tahavad end proovile panna 16. korda peetaval noortaluniku kompleksvõistlusel. Võistlust korraldavad maaeluministeerium, sihtasutus Innove ja Järvamaa kutsehariduskeskus.

Võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusosakonna juhataja Külli Marrandi ütleb, et kuigi võistlus toimub juba 16. korda, sai see justkui uue hingamise, kui alates eelmisest aastast mahub mõõduvõtt Türi lillelaada programmi. „Võistlust on peetud Säreveres Agri messi raames, seejärel Järvamaa kutsehariduskeskuses (JKHK) ja nüüd siis lillelaadal. Suure publiku ees ja melu keskel on ikka hulga vahvam. Juba mullu tundsid laadalised meie üritusest rõõmu ja tänavu oskame enda tegemisi veelgi atraktiivsemalt välja pakkuda.”

Marrandi kinnitab, et tegu on tõsise võistlusega, mis pealtvaatajatele küll meelelahutust pakub, aga osalejatelt põhjalikku harjutamist nõuab. „Laada teisel päeval toimuv VIPide viievõistlus on küll rohkem lustimine, aga reedeseks noortaluniku kompleksvõistluseks harjutatakse ikka kõvasti ja antakse endast parim, sest võitu hinnatakse kõrgelt. JKHKs valmistume kõigiks kümneks alaks korralikult ning võimaldame teistelgi huvilistel meie juurde harjutama tulla. Juhendid on ammu kõigile kättesaadavad.”

Teisiti ei saakski see olla, sest võistluse eesmärk on lasta kutseõppeasutuste põllumajanduse valdkonna õpilastel, üliõpilastel ja noortalunikel näidata oma kutseoskusi, selgitada välja Eesti parimad noortalunikud, propageerida põllumajanduserialasid ning tõsta kutsehariduse mainet.

Võistlusalasid on seinast seina, alates traktoriga täpsussõidust kuni veiste eluskaalu määramiseni. Korraldajate hinnangul võiks noortalunik neid töid ka päriselt osata. „Samas ühegi kooli õppekavas kõiki alasid kindlasti ei ole, vast pooled. JKHKs me näiteks ei tee purgis võid, ei mõõda sammudega maad jne.” Võrreldes eelmise aastaga on kavas mitu uut ala: teadmiste testi asemel on väetiste külvinormi arvutamine, puusaagimise ja kartulinoppimise asemel lüpsimasina hooldus ja lillede istutamine kasti. „Oleme eelistanud oskusalasid aladele, kus määravaks on saanud peamiselt kiirus,” selgitab Marrandi.

Võistlustel selgub individuaalne paremusjärjestus üksikutel aladel saadud punktide summeerimisel (igalt alalt saab maksimaalselt kümme punkti). Kõikidel võistlejatel lähevad arvesse kõik alad. Kui keegi mõnest alast loobub, siis läheb selles alas kirja null punkti. Võrdsete punktide korral annab eelise üksikutel aladel saavutatud paremate kohtade arv. Edukama „perenaise” ja edukama ”peremehe” väljaselgitamiseks reastatakse eraldi nais- ja meesvõistlejad.

Alad valiti välja koos maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove, aga koostööpartnereid on veelgi, näiteks lillede istutamise mõõduvõttu korraldab Räpina aianduskool, purgis või valmistamist piimandusmuuseum, ajaloolised talutööriistad toob kohale C. R. Jakobsoni talumuuseum jne. „Varasemad võistlused on näidanud, et on alasid, mida kõik pole kaasa teinud. Kui ikka pole valmistunud, siis iseenese tarkusest neid korralikult ära ei tee, eriti käib see erinevate mõõtmiste kohta. Aga kui on harjutatud, siis eelist pole kellelgi. See on vabariiklik noorte kutsevõistlus, mida peetakse mainekaks. Günter Kuru meie koolist on võitnud kaks aastat järjest, aga on ka nii juhtunud, et eelmise aasta võitja pole enam tippu jõudnud. Veel olen märganud, et üldvõitja ei pruugi saada alavõite, tähtis on stabiilsus. Põllumajanduse eriala tüdrukud on poistega sageli isegi traktoriroolis võrdsed või paremadki. Noortaluniku võistluse üldarvestuse on võitnud ka meie õpilane Kaja Põldaru, seega tüdrukutel ja naistelgi on võiduvõimalus reaalselt olemas,” on Külli Marrandi veendunud.

„Tavaliselt on meil võistlejaid olnud kolmekümne ringis, neist enamik kutseõppeasutuste noored, aga olen tänavu suhelnud mitme maaülikooli tudengi ja tegutseva noortalunikuga ning osalemislubaduse kätte saanud. Põllumeestel on muidugi maikuu väga tihe, aga ehk ikkagi saavad selle päeva vabaks võtta,” loodab Marrandi.

Ta täpsustab, et võistluse korraldusprotsess on üsna pikk. „Ühe võistluse lõppedes on järgmise võistluse toimumiskuupäev teada ja detailsemaks hakkame plaani sättima sügisel. Me ei mõtle ju välja uut asja, vaid püüame sama võistlust üha põnevamaks ja sisukamaks muuta. Koostööpartnerid löövad hea meelega kaasa, kedagi paluma või veenma ei pea. Ka neile meeldib, et võistlus on nüüd lillelaada üks osa.”

Pealtvaatajatele teadmiseks: enamik noortaluniku kompleksvõistluse aladest viiakse läbi Türi lillelaada pealava tagusel platsil 20. mail kella kümnest kuueni. Laupäeval toimub samas VIPide viievõistlus ja pühapäeval saavad laadalised ise mõnel alal kätt proovida.

Noortalunike kompleksvõistluse alad

1. Väetiste külvinormi arvutamine

2. Või valmistamine purgis

3. Koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine

4. Veiste eluskaalu määramine

5. Traktori täpsussõit

6. Põllu suuruse määramine sammudega

7. Ajalooliste talutööriistade tundmine + viljakoti kaalumine

8. Lillede istutamine kasti

9. Lüpsimasina hooldus

10. Põllutööriistade haakimine traktorile

Populaarne

Tagasi üles