Asendusteenuse osutamine käivitus Eesti Talunike Keskliidus 2007. aastal. Algus oli see kui mitme tundmatuga võrrandi lahendamine. Palju emotsioone, vastuväiteid, vaidlusi ja küsimusi. Tellijaid ei ole, kas neid üldse tuleb? Kust asendajad võtta, kes ootustele vastavad? Kui ei vasta, kes katab tekitatud kahju? Millal määrus vastu võetakse – enne ei saa värbamisega alustada? Kas ja mida riik rahastab? Jne. Üldine arvamus oli, et eestlane ei usalda ja see pingutus on juba alguses hukule määratud.
Koostasime põhjaliku küsimustiku ja tegime uuringu, kus 340 talupidajat kinnitasid asendusteenuse äärmist vajadust ja määrasid hinna, millega nad on valmis teenust kasutama. Sellest teadmisest tuli lähtuda ja edaspidi kõigutamatu veendumusega tegutseda. Puhkuseta töö oli kahekümne aastaga jõudnud kriitilise piirini ja vajadus teenuse järele kaalus üles umbusu. Võeti risk ja prooviti ära. Juhuslikke inimesi me tööle ei võtnud. Määrus esitas nõuded asendajana töötamiseks ja sobiva inimese leidmisel sõlmisime temaga lepingu, kus reguleerisime vastastikused õigused, kohustused ja vastutuse.
Tänaseks on tellijate, töötajate ja asendatud tundide arv mitmekordistunud, samuti riigipoolne finantseerimine: väljamakse tehakse töö eest tagantjärele.
Kõrgelt haritud töötajad
Valime töötajaid hoolega, kuna talunike nõuded on kõrged ja ootused suured. Lõpliku valiku teevad talunikud ise. Värvatud töötajaga sõlmime kõigepealt lühiajalise eellepingu, mille jooksul ta töötab neljas talus. Perioodi lõpus küsime talunikelt ja töödejuhatajalt arvamust kandidaadi kohta. Kui amet sobib, jätkame koostööd. Nõutud asendustalunikud on kullaprooviga töötajad, kes on aasta ringi hõivatud. Nende kätte usaldatakse oma loomad, seadmed ja tehnika. Eriti siis, kui pererahvas puhkab kodust eemal ja majapidamises toimetab ainult asendustalunik, tuleb olla peremehe eest väljas ja vajadusel tegutseda ning otsustada ka ootamatus olukorras.
Meie asendajad on valdavalt lõpetanud zootehnika, veterinaaria või taimekasvatuse eriala endise sovhoostehnikumi, tänase kõrgkooli tasemel, kuid meil on tööl ka magistrikraadiga inimesi. Neil, kel põllumajandusharidus puudub, on enam kui kolmeaastane töökogemus põllumajanduses, sageli loomakasvatuses, sest värbamistingimustes on sees põllumajandushariduse või kolmeaastase töökogemuse nõue. Paljudel on kutsetunnistus veisekasvatuses, taimekasvatuses, lamba- ja kitsekasvatuses.
Enam kui kolmandik asendustalunikest on mehed ja keskmine vanus on umbes 40 aastat. Koolitame oma töötajaid regulaarselt ja järjepidevalt, et hoida ära eksimusi ja vähendada riski. Erialast õpet korraldavad Eesti Maaülikooli ja teiste põllumajanduskoolide õppejõud ja tunnustatud konsulendid. Kuna asendajad töötavad eraldi ja omavahel kokku ei puutu, siis koolitus on ainuke koht, kus saadakse tuttavaks, tunnetatakse ühtsust, vahetatakse kogemusi ja ollakse talutööst eemal.
Puudus Lõuna-Eestis
Asendustalunikke on juurde vaja Lõuna-Eestisse. Julgustan noori, kes on põllutöökooli lõpetanud või lõpetamas ja kavatsevad isatalu üle võtta. Asendaja liigub paljudes taludes, mistõttu tal on, mida õppida ja tähele panna. Isakoju naastes pole perepoeg enam algaja, vaid kogenud tegija, kes oskab soovitada ja nõu anda, kuidas majapidamist paremaks muuta, töövõtteid lihtsustada ja töökorraldust parandada. Asendustaluniku töö on vastutusrikas, iseseisev, liikuv, huvitav, rutiinivaba ja tasu on tööturul konkurentsivõimeline. Meil on töökoha leidnud ka endised taluperenaised või -mehed, kes ise on piimakarjapidamise lõpetanud, kuid kel on asendamatuid kogemusi-oskusi loomakasvatuse ja põllutöö alal. Nad on väga nõutud töötajad, kes teavad täpselt, mis on usaldus ja kuidas seda võita.
Asendusteenistusest on kujunenud Euroopa mõistes keskmise suurusega tööandaja. 2014. aastal töötas meil 53 inimest, kellest 47 olid asendajad ja 2015. aastal 46 inimest, kellest 40 olid asendajad. Lisaks kolm naist, kes on lapsehoolduspuhkusel.
Teenistus on alates 2015. aasta viimasest kvartalist jagatud kahte piirkonda: Põhja- ja Lõuna-Eesti. Lõuna piirkonda kuuluvad Jõgeva-, Tartu-, Võru-, Põlva-, Valga- ja Viljandimaa ning töödejuhataja on Ove Ainsalu, kes enne töödejuhatajaks saamist töötas asendustalunikuna Pärnumaal. Põhja piirkonda kuuluvad Harju-, Lääne-, Järva- ja Virumaa ning saared. Töödejuhataja on Merle Magnus.
Töö on organiseeritud nii: töödejuhataja võtab talunikelt kirjalikud tellimused, külastab talu, kontrollib määruse nõuetele vastavust, sõlmib talupidajaga lepingu, viib ta kokku asendustalunikuga, kes sobib konkreetse tellimuse täitmiseks ning kontrollib asendaja kohalolekut, tööga toimetulekut ja talupidaja rahulolu.
Praegu on põllumajandus tõsises kriisis ning piimahind odav. Tõenäoliselt mõjutab see ka teenistuse töid ja tegemisi, kuid üks on paratamatu: väsinud ja haigel inimesel on kriisiga veel raskem toime tulla kui puhanud ja tervel. Abikäte vajadus suureneb kriisiolukorras. Ootame asendustalunikuks kandideerima tublisid inimesi Lõuna-Eestist, et vähendada Põhja-Eestis elavate asendajate koormust, vältida pikki sõite ja kodust eemalolekut. Aitame loomakasvatajaid ja hoiame kullatükke – oma töötajaid.