Paari aasta eest vinnutatud veiseliha suupisteid Vinnukas ja seejärel suitsuvorsti valmistama hakanud firma SirLoin lisas nüüd tootevalikusse ka Eesti mahelihast valmistatud sardellid ja viinerid.
SirLoin tuletab oma viinerites meelde liha pärisvärvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtte juhi Lauri Bobrovski selgitusel kestis retseptide katsetamine pool aastat, kuni tänavu kevadel jõuti tulemuseni, mis oli valmis poodidele pakkumiseks. Järeldusi on Bobrovski sõnul veel vara teha, kuid esimese kuu tulemused pigem ületasid väikeettevõtte ootusi.
„Tagasiside on olnud igati positiivne, aga eks aeg näitab, kas inimene, kes praegu ostis toodet uudishimust, ostab seda ka teist ja kolmandat korda,” kõneleb ta.
Tootevaliku laiendamine oli Lauri Bobrovski selgitusel juba mõnda aega mõttes: kaaluti näiteks mahesinkide valmistamist, kuid lõpuks langes valik sardellide ja viinerite kasuks. „Vaadates Rakvere viinerite populaarsust, tundub, et eestlased armastavad viinereid,” nendib ta.
Ometi ei leia SirLoini 350grammistest pakenditest roosakalt õhetavaid viinereid ja sardelle nagu suurtööstuste valikust. „Inimesed on naatriumnitritiga nii ära harjunud ja arvavad, et roosa on viineri loomulik värv, mõtlemata, et kui ise kodus ahjuliha teha, siis jääb küps sealiha üsna kahvatuhall, mitte roosa,” kõneleb Lauri Bobrovski.
Esialgu proovis ka mahetootja leida looduslikke lisandeid, mis annaksid roosakat värvi. Punapeedipulber aitaski pisut, kui tulemus ei olnud ikkagi päris harjumuspärase viineri värvi. „Lõpuks otsustasime riski peale välja minna ja pakkuda viinereid ning sardelle, mis on liha värvi,” lausub ta.
Eesti tooraine
Kuigi maheviinerite tootmine ei erine tehnoloogiliselt kuigi palju tavatootmisest, nõudis see Lauri Bobrovski selgitusel üksjagu katsetusi. „Mahetootmises ei saa kasutada funktsionaalseid aineid, mis toote konsistentsi või säilivust parandaksid. Tuleb leida naturaalseid lahendusi,” sõnab ta. Kõige suuremat vaeva nähtigi toote säilivusega. Praegu on gaasikeskkonda pakendatud viinerite ja sardellide säilivusaeg Bobrovski sõnul veidi üle kümne päeva, kuid käimas on uued kestvuskatsed ning ettevõtja loodab, et säilivust saab parandada.
Liha ostab SirLoin Eesti mahetootjatelt: sealiha Lääne-Virumaalt, veiseliha peamiselt Hiiumaa ja Märjamaa lihatööstustelt. „Veiselihaga on lihtsam, aga mahe sealiha on Eestis sõna otseses mõttes defitsiit. Hoiame hinge kinni, et suvi ei tooks uusi seakatku juhtumeid,” räägib ta. Tagavaravariandina on Lauri Bobrovski sõnul laual ka pakkumine Prantsuse mahetootjatelt, kellelt saaks liha märgatavalt soodsamalt, kuid ettevõtja sõnul on see väärtuste küsimus eelistada Eesti tootjaid. „Pigem olgu toode kallim ja ostjad teavad, et nad panustavad sellega Eesti maaelu jätkumisse,” lausub ta.
Peamine kriitika, mida SirLoin oma uute toodete kohta on saanud, puudutabki nende üsna krõbedat hinda – 14 eurot kilo. „On küsitud, mis kullast lehma te viineri pähe müüte,” nendib ta, kuid lisab, et seni, kuni ostjaid leidub, tahavad nad truuks jääda Eesti mahetoorainele.
Tootearendus käib
Kuna väiketootjal endal ei ole viineri ja sardellide tootmiseks vajalikku tehnoloogiat, käib tootmine SirLoini retseptide ja toorainega Kehtna Lihatööstuses, mis on firma koostööpartner. „See oli hea lahendus esialgu, sest väiketootjana ei ole kuskilt kohe vorstiliini võtta ja see on suur investeering,” kõneleb ta.
Tulevikuplaanidesse kuulub Lauri Bobrovski sõnul kindlasti veel uusi Eesti mahelihast valmistatud tooteid. „Katsetused käivad,” kinnitab ta, kuid ei soostu uutest mõtetest veel rääkima. „Olen rohkem seda tüüpi, et ei räägi asjast enne, kui muna on munetud,” lisab ettevõtja.
Maheviinereid ja sardelle saab osta näiteks Tallinna Kaubamajast, Rimi osakonnast Talu Toidab, mõnedest Coopi poodidest, Mahemarketist, Biomarketist, kauplusest NOP jne.