Rodnas OÜ teab, et ilma hoolduseta ei saa põllutöömasinaid müüa

FOTO: Toomas Šalda

Maa Elu külastab Raplamaal Kehtnas tegutsevat Rodnas OÜd päev enne Maamessi algust. Ettevõtte juhid, isa ja poeg Sandor ja Kaspar Järvala on rahul, sest Tartus on kõik kontrolli all. „Messiplatsile kogu tootevalikut mahutada ei saa. Kõike plaanitut ei saanudki seekord viia, sest näiteks Scatterbirdi linnupeletajatest osteti ladu just tühjaks,” muheleb Kaspar.

Maamessil on oluline igal aastal pakkuda midagi päris uut või vähemalt uuendatut. „Oleme Mecmari mobiilseid teraviljakuivateid müünud kaksteist aastat, sel aastal saime tehaselt täiesti uue puutetundliku tablooga ja täisautomaatse kuivati. MacDoni heedrit oleme põllumeestele tutvustanud juba kümme aastat, aga kuni eelmise aastani üsna edutult. Siis õnnestus see müüa ühele noorele aktiivsele nutikale mehele ning sealtmaalt on huvi hüppeliselt kasvanud.” Maamessile viis Rodnas viie kaubamärgi tooteid. „Oleme kümme aastat messil käinud ja kükitanud kuskil messiala tagumises otsas. Kliendid ja partneridki on pärast küsinud, et kus teie siis olite. Seekord pääsesime koos oma pikaajalise koostööpartneri ASiga Tatoli peavärava lähedale,” on ettevõtte juhtidele eriti meeltmööda. 

Põllumajandustehnika hoolduse ja müügi juurde jõudsid Järvalad Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli kaudu, kus nad ametis olid. 1997. aastal õpetas isa Sandor seal majandust ja autoehitust ning ükskord sai talle selgeks, et õpilastele peaks peale Belarusi näitama ja õpetama ka veidi paremat lääne tehnikat. Kool aga laitis uuenduse maha. „Hakkasin kooli kõrvalt FIEna traktoreid hooldama ja seda noortele õpetama,” meenutab Sandor. Samal ajal müüs AS Tatoli siia piirkonda kolm New Hollandi traktorit ja nendele pidi tagama hoolduse. Oli põllumehi, kes olid nõus traktori ostma, aga nõudsid kohapealset hooldust. Nii pöördutigi kõigepealt kooli ja seejärel Rapla agrobaasi poole, aga mõlemad loobusid ning nõnda Sandor Järvalani jõuti, kes kuni 2002. aastani hooldas Tatoli müüdud masinaid. „Esimeseks koostööpartneriks sai AS Tatoli, mis tõi siis ja toob praegugi maale New Hollandi traktoreid, kombaine ja muid põllumajandusagregaate. Samuti on meie nimistus teised Tatoli müügiartiklid, nagu Joskin, Horsch, McConnel, Caruelle jne. Meie tegevus laienes ja 2002 asutasime osaühingu Rodnas, mille juhatuse liikmed oleme poeg Kaspariga kahekesi,” meenutab Sandor Järvala, kelle tagurpidi pööratud eesnimest on tänaseks kujunenud tuntud kaubamärk.

Nõnda tegelebki Rodnas OÜ tänaseni koos ASiga Tatoli New Hollandi põllumajandustehnika müügi, hooldamise ja remondiga. Rodnase New Hollandi hoolduspiirkond on Raplamaa, Läänemaa, saared, Pärnumaa ning osaliselt Viljandi-, Harju- ja Järvamaa. Aga üksinda Tatoli tiiva all tegutsemisega ei piirdutud, kaubamärgivalikut laiendab peamiselt Kaspar Järvala „Alates 2005. aastast oleme sõlminud otselepingud Itaalia haagiskuivateid tootva firmaga Mecmar Spa Ltd., Inglismaa traktoritreilereid tootva firmaga Stewart Agricultural Ltd. ja Prantsusmaa mullaharimisriistasid tootva firmaga Agrisem International. Tihedat koostööd teeme ka Inglismaa kogurheedrite tootja Shelbourne Reynolds Ltd. ning Kanada liikurniidukeid tootva MacDon Ltd.-ga. Ühtlasi müüme, hooldame ja remondime ka ise neid masinaid.”

Palju laiemaks ei taha Rodnase mehed firma tootevalikut ajada. „Siis ei jõua ära teenindada, hoiame parem mõõdukat joont, see on end õigustanud. Pakkumas käiakse palju. Itaallased on hästi agressiivsed, mõnega oleme koostööd katsetanud, aga pole ära tasunud. Üks asi on müük, aga peab ka varuosad tagama. Meie strateegia on konservatiivne: pigem müüme kindlaid kaubamärke ja nii püsib ka hooldus korralik.”

Esinduslikule kaubamärkide loetelule vaatamata peavad mehed oma firma põhitegevuseks ikkagi hooldust ja remonti. Kliente on tänaseks üle 250. Kaspar Järvala kinnitusel oli traktoriäri kõrgaeg aastad 2000–2007, kui ostja ei küsinud hindagi. „Töötajaid tuli järjest juurde otsida, praegu on meil üle kümne hooldusmehe. Isegi esimesed kolm traktorit aastast 1997 teevad siiani tööd. Maha on kantud vaid kaks meie müüdud või hooldatavat traktorit, mille remont oleks läinud kaks korda turuväärtusest kallimaks. Kui varem tegime peamiselt garantiiremonte, siis nüüd päris palju kapitaalremonte. Suur pluss – oleme 24/7 kättesaadavad. Paljud konkureerivate firmade kliendid on meid üles otsinud, kui nädalavahetusel pole hädavajalikke juppe saanud. Muidugi on neid osi tulnud kohandada, aga oleme masinad tööle saanud. On küll kentsakas vaadata siniseid New Hollandi juppe teist värvi kombaini küljes, aga töö on edasi läinud. Nii teemegi isegi konkureerivate masinate kapitaalremonte, sest kliendid on meie suhtumisega rahule jäänud.”

Nii Sandor kui Kaspar rõhutavad, et tegelikult müübki Rodnas OÜ masinaid edukalt tänu väärt hooldusele ja operatiivsele varuosadega varustamisele. „Sellist masinat, mis ei lagune, pole veel maailmas tehtud. Olen tähele pannud, et hooldusvälpa tahetakse hästi pikaks venitada. Tehas küll kirjutab, et maksimaalselt pikk võib hooldusvälp olla vaid ideaaltingimustes, aga Eesti olud on teadupärast üsna ekstreemsed kasvõi temperatuurivahe mõttes. Kuna aga kliendid tahavad, siis on meil põhjust rohkem mahukaid remonte teha,” kirjeldab Kaspar firma argipäeva. Isa Sandor täiendab, et „võõraid” masinaid nad küll remondivad, aga kindlasti mitte garantiiajal, edasi on iga mehe enda otsustada.

Tuntud põllumajandustehnika tootjate tase on meeste kinnitusel üsna ühtlane ja seepärast määrabki põllumehele ostuotsuse hooldus ja remont. „Kliendid on isegi öelnud, et tegelikult oleksid nad võtnud teise firma masina, aga kui sellega juhtub midagi reede pärastlõunast esmaspäeva hommikuni, siis töö seisab. Põllumees ei saa seda endale lubada. Luureandmed räägivad, et nii mõnigi meist võimsam firma püüab meie hoolduspõhimõtteid endalgi juurutada,” teab Kaspar Järvala. „Üks suurklient, kes meilt ostnud üle kahekümne masina, ütleb, et tänu meile ta ongi sellele margile truu,” lisab Sandor.

Kui aga Rodnase käive aluseks võtta, siis 80 protsenti sellest on müük. „Müüd ühe kombaini ära, käibenäitaja kosub kohe 350 000 euro võrra, aga ilma hoolduseta poleks ka müüki. Energiast ja ajast kulub jälle 90 protsenti hooldusele,” selgitab Kaspar.

Ehkki põllumajanduses pole praegu head ajad, tõdeb Sandor Järvala, et põllumees on kõige visam vend. „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Kui on kehvem aeg, saab ta hakkama vanema masinaga, aga ega ükski masin pole igavene. Ise oleme hoidnud säästlikku joont, et ei peaks turukõikumise pärast muretsema. Me pole ehitanud edevaid hooneid, saame vanas remonditud sovhoosi töökojas kenasti hakkama. Kui tõesti viljahind veelgi alaneb, võib mõistagi ka meil raskeks minna. Igal juhul oleme praktilised: näiteks ostame ainult korralikke tööriistu ja töötingimusi üritame järjest parandada. Kollektiivi omavaheline klapp on väga oluline, õhtuti istuvad mehed koos saunas, koos teeme pereüritusi, peame sünnipäevasid. Isegi tööinspektsioon imestas, et pole nii sõbralikku seltskonda varem näinudki.”

Peale firmasiseste ürituste veab Rodnas OÜ veel mitut ettevõtmist. Just nende kodulehel on põllumeeste foorum, millele Kaspar Järvala hinge sisse puhus ja mis nüüd juba iseenesest toimib. „Teiste firmade katsed seda järele teha pole õnnestunud. Meil on vahel 50 inimest korraga lehel. Isegi konkurentide müügimehed pidid sageli päeva alustama meie foorumisse pilgu viskamisega, et teada saada, kellel mida vaja on, kes mille vastu huvi tunneb, et siis temaga ühendust võtta.”

Lisaks korraldab Rodnas Eesti meistrivõistlusi kündmises ja traktorite veotõmbe- ehk bullinguvõistlust. „See loob hea kuvandi ja pole igav hall argipäev. Kliendid ja oma töötajadki oskavad seda hinnata. Endal on tore korraldada ja eks see ole tasuta reklaam kah,” kommenteerib Kaspar Järvala, kes on ise edukalt võistelnud paljudel künnivõistlustel kuni Uus-Meremaani välja.

MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi

Kündmisega hakkas Kaspar Järvala tegelema 1994 aastal. Ta on kolmel korral võitnud noorte künnimeistrivõistlused ja ühel korral Eesti meistrivõistlused. Kolm korda on ta osalenud maailmameistrivõistlustel (Šveitsis 2002, Põhja-Iirimaal 2004 ja Uus-Meremaal 2010). „Kõige kaugem reis oli Uus-Meremaale, kus käisime võistlemas oma traktori ja adraga. Veel olen võistelnud ŠŠotimaal, kus võitsin tavaatrade külalisvõistlejate klassi ja mind tunnistati kokkuvõttes parimaks külalisvõistlejaks. Kaks korda oleme käinud Venemaal, kus minu klubi liige Priit Puuorg saavutas tubli kolmanda koha, eespool olid ainult maailmameistrid,” meenutab ta välisreise. 2014. aastal registreeriti MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi. „Klubi tegingi selleks, et saaksin ise võistlusi korraldada ja toetajaid leida. Muidugi tahtsin klubi tehes näidata, et ma pole mingi ühepäevalilleke. Meie klubis on ka üks tüdruk kündmas, Pille-Riin Reinaus tuli eelmisel aastal Eesti noortemeistriks. Ka Priit Puuorg on korra olnud noortemeister. Priit esindab meie klubi pöördadra klassis ja mina tavaadra klassis. 2016. aasta sügisel korraldame jälle Kehtnas meistrivõistlused ja seal peab Pille-Riin juba meistrite klassis kündma. Seega pean uue noore leidma, kes meid noorteklassis esindaks. Järjepidevus peab säilima, muidu sureb ala välja. Sel aastal on veel plaan minna kündma Venemaale Tjumenisse ja Priidu tahaks saata Euroopa meistrivõistlustele Šotimaale. Aga see sõltub sellest, kas saame raha kokku. Meie treeneril Ian Danielil on võistluskünni kogemust üle 50 aasta ja tema on esimene mees, kes tuli neljakordseks ŠŠotimaa meistriks. Ma enne ei tahaks võistluskündmist lõpetada, kui Eesti mees jõuab MMil vähemalt kolme parima sekka. Muidugi tahaksin ise see mees olla, aga noortega tegelengi sellepärast, et leida andekaid inimesi.”

Populaarne

Tagasi üles