Kevad on miraažide aeg

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kevadel, kui päike kuumutab selge ilmaga tugevasti maad ja saabub aeg-ajalt väga sooje õhumasse, võib näha mitmesuguseid miraaže – nii asfaldi kui mere kohal.

Miraaž ehk terendus on optiline nähtus, mille esinemisel valgus saabub vaatlejani ebatavalisest kohast, sest valgus on keskkonna tiheduse muutlikkuse tõttu oma suunda muutnud (refraktsioon – valguse tee kõverdumine pidevalt muutuva tihedusega keskkonnas).

Miraažil on kaks põhilist vormi: ülemine miraaž, mis tekib inversioonikihi korral – õhu tihedus väheneb kõrgusega väga järsult ja valguse tee kõverdub aluspinna poole, nii et objekt näib oma tegelikust asukohast olevat kõrgemal; alumine miraaž, mis tekib siis, kui maapinna kohal on väga kuuma õhu kiht, nii et kõrgusega õhu tihedus väheneb tavalisest aeglasemalt, valguse tee kõverdub ülespoole ja objekt näib olevat tegelikust asukohast madalamal ja ümberpööratud (näiteks sinine taevas võib peegelduda kuumalt asfaldilt). Siiski on olemas veel külgmiraaž, mille puhul tekib pettekujutis tõelisest objektist paremale või vasakule (kõrvale).

Alumine miraaž on tavaliselt lühiajaline ja ebapüsiv. Selle tekkeks on vaja päikeselist ja üsnagi tuulevaikset ilma. Klassikalisel kujul tekib kõrbetes, kuid meil Eestis eeskätt kuumenenud asfaldi kohal – eemalt näib, nagu oleks teepinnal vesi või lombid. Tegelikult on see sinakas taevas, mis teepinnalt peegeldub.

Ülemine miraaž tekib eeskätt jääväljade ja külma vee kohal, st vaja on sooja õhku väga külma pinna kohal. Meil võib seda näha eeskätt kevadel ja suve alguspoolel, kui veel ülessoojenemata vee kohal on suhteliselt soe õhumass. Tüüpilisem on see ilmselt Väinamerel ja Soome lahel, aga tegelikult ükskõik millise suurema veekogu kohal.

Külgmiraaži tekkeks on vaja tugevasti kuumenenud kalju- või seinapinda. Eestis on sellised eeskätt mõnede suurte paneelmajade seinad, aga maailmas näiteks mägijärvede ääres, kus on järsud kaljuseinad.

Mõnikord on maapinna lähedal mitmesuguseid erineva tihedusega õhukihte, mis liiguvad üksteise suhtes. See soodustab mitme miraaživormi samaaegset esinemist ja kujutab endast pidevalt muutuvate pettepiltide seeriat. Seda liitmiraaži nimetatakse ka fatamorgaanaks.

Vahepeal rahunenud aprill on kaasa toonud taas mitmesuguseid üllatusi, kuid tegelikult on õhutemperatuuri foon langenud pikaajalise keskmise lähedale – täiesti tavaline aprill. Suurematest üllatustest võib kindlasti mainida 24. aprilli tuisku Lääne-Eestis ja lumesadu 26. aprilli öösel mitmel pool mandril. Mõlemat põhjustasid lõunatsüklonid, millest on varem juba korduvalt juttu olnud.

Lõunatsüklonid tõid kohale siiski ka soojema õhumassi, mistõttu õhutemperatuur on vähemalt kohati päeviti ka üle 10 °C. Lõunavool peaks jääma püsima, nii et kohati võib sooja tulla üle 15 °C, aga püsib ka sajuvõimalus.

Mai alguseks võib Põhja-Jäämerel või Loode-Venemaal tugevneda antitsüklon, mis soodsatel tingimustel võib tuua kevadiselt päikeselise ja sooja ilma.

Populaarne

Tagasi üles