Riigil on Toris aega unistada aasta lõpuni

Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Maaeluministeerium peab maikuus valitsuse ees kaitsma Tori hobusekasvanduse äriplaani, et moodustada sihtasutus, mis muudaks ajaloolise kasvanduse rahvusvaheliselt tunnustatud hobusekasvatuskompleksiks.

Ministeeriumi eesmärk on haarata ajaloolises kasvanduses ohjad enda kätesse ja tõrjuda sealt eraomanikust rentnik. Viimasega saadi hakkama mullu, kui ministeeriumil õnnestus sõlmida kasvandust rentiva OÜga Tori Hobusekasvandus kohtuväline kokkulepe lõpetada enne tähtaega pikaajaline rendileping.

Kasvanduse ajaloolise nime üle võtnud osaühing moodustati 2001. aastal seal 1997. aastast tegutsenud, kuid pankrotistunud ASi Tori Hobune asemele. Lepingu järgi tuli uuel rentnikul ülal pidada 35 riigile kuuluvat mära, et toetada hääbuda ähvardavate hobusetõugude aretust. Vastutasuks sai rentnik õiguse toimetada raieplaani alusel kasvanduse juurde kuuluvas metsas, saada sellest tulu ning katta puidumüügi rahaga riigimärade pidamisega kaasnevad kulud.

Kohtusse jõudnud tüli rentniku ja riigi vahel tõusis 2005. aastal, kui riigiaudit hindas Toris sõlmitud rendilepingu riigile kahjulikuks, süüdistas rentnikku riigimärade halvas pidamises, aretustöö unarusse jätmises ning tallide halvas seisukorras.

Rentnik Sams tõrjus etteheiteid, pidas neid laest võetuteks ning tundis end pikaajalise lepingu taga kindlalt.

Rentniku ja ministeeriumi vaidlus süvenes, nii et riik ei lubanud Samsil enam majandada kasvanduse metsa lepingujärgsetel tingimustel ning osaühing keeldus vastutasuks täismahus rendi maksmast.

Murrang saabus mullu kohtuvälise kokkuleppega. Kokkuleppe kohaselt maksab riik osaühingule 370 000 eurot lepingu lõpetamise ning osa tänapäevase kasvanduse taristu ja maa väljaostmise eest.

Nüüd on riigil vabad käed Toris toimetama hakata.

Esialgu peab Tori tallides jätkuvalt nii riigi kui ka enda hobuseid küll Sams, aga uue halduslepingu alusel ainult 15. detsembrini.

Uued vanad unistused

2001. aastal, kui riik OÜ Tori Hobusekasvanduse rendipartneriks võttis, seisis eesmärgina kirjas peaaegu sõna-sõnalt seesama, mis riigi Tori sihtasutuse äriplaanis praegu: muuta Tori hobusekasvandus riiklikuks tõuaretus- ja hobusekasvatuskeskuseks.

Maaeluministeeriumi äriplaani kavand pole osaühingu 15 aasta tagusest tagasihoidlikum. Pigem vastupidi: see hõlmab tegevusi teadustööst hobuste paristamiseni, ulatub spordiga tegelemise ja ratsarügemendi loomiseni.

Enne peab ministeerium siiski saama valitsuselt nõusoleku rajada keskuse tarvis sihtasutus ja investeeringute kava Tori kasvanduse rahvusvahelisele elule äratamiseks.

Sihtasutuse nõukokku kuuluvad riigi esindajate kõrval hobusekasvatajad ja inimesed kohalikust omavalitsusest. Kui Tori vald peaks haldusreformi käigus ühinema Pärnuga, on sihtasutuse üks omanik Pärnu linnavalitsus.

Sihtasutuse eesmärk on ambitsioonikas: alla kümne aastaga tuleb Tori hobusekasvandus muuta rahvusvaheliselt tuntud kompetentsikeskuseks ja hobuste ekspordi edendajaks.

„Keskuse taristu koosneks muinsuskaitse nõuete kohaselt rekonstrueeritud ja ajakohastatud esindustallidest koos tugiteenustega, nagu sepikoda, veterinaarteenistus ja koolituskeskus,” seisab sihtasutuse äriplaanis.

Samuti tuleb ehitada rahvusvaheliste oksjonite ja loomade näituste tarvis väljakud ja sisemaneež ühes olmeruumidega.

Tähtsa teenusena saaks Toris tulevikus pakkuda tallikohta karantiiniajaks hobuste riigist välja- või sisseveol. „Sellist esinduskeskust pole Eestis erakapitali toel tekkinud veerandsaja aasta jooksul,” tõdetakse äriplaanis.

Üllatusena on välja pakutud koostöös sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooliga ja ratsasportlastest ajateenijate baasil „ratsapolitsei ning kaitseväe ratsarügemendi taastamise idee sisejulgeoleku ja paraadiülesannete täitmiseks”.

Kogu aeg üks riigi värk

Tori hobusekasvandus on asutamisest 1856. aastal valdava aja olnud riigiasutus. Asutajaks oli Liivimaa aadelkond, kuid asutus ise kuulus tsaarile, siis Eesti Vabariigile ning riigile kuulusid vanad tallid ja seal peetavad hobused nõukogude ajalgi. Ainult aastail 1997–2015 oli väike osa kasvanduse maast, sealne sepikoda, sisemaneež ja harjutusväljak eraomandis. Riik ostis need nüüd välja.

Tori hobusekasvandus aegade keerises

1856 – Liivimaa aadel asutab Tori hobusekasvanduse, millest kujunes Eesti- ja Liivimaa juhtiv hobuste aretus- ja kasvatuskeskus enam kui sajaks aastaks.

1880–1908, kasvanduses tegeleti Eesti hobuse arendamisega.

1908–1920, aretati uus tõug – Tori hobune.

1950 – Tori tõu universaalset tüüpi tunnustab Nõukogude riik.

1990–2000, hobusekasvatuse üldine allakäik.

1996 – põllumajandusminister annab korralduse Tori hobusekasvandus likvideerida, kuna seda ähvardab pankrott.

1997 – hobusekasvatus läheb riigilt ASile Tori Hobune, mille omanik on Eesti traavispordiliit.

2001 – OÜ Tori Hobusekasvandus asutatakse pankrotistunud ASi Tori Hobune asemele. Osaühing kohustub ülal pidama 35 riigimära, saades selleks loa majandada kasvanduse juurde kuuluvat riigimetsa.

2005 – riik leiab, et on sõlminud OÜga Tori Hobusekasvandus halva lepingu.

2006 – ministeeriumis tekib idee müüa osa kasvanduse majandamiseks vajalikust metsamaast.

2011 – ministeeriumis hakatakse rääkima võimalusest müüa Tori ajalooline hobusekasvatuskompleks maha.

2013 – riik ja kasvanduskompleksi rentnik hakkavad kohut käima.

2015 – OÜ Tori Hobusekasvandus ja riik sõlmivad kohtuvälise kokkuleppe ja valitsus eraldab 370 000 eurot osaühingule kuuluva vara omandamiseks ja riigivarasse tehtud investeeringute katteks.

Allikas: Pärnu Postimees, OÜ Tori Hobusekasvandus