Ettevõtluse arendamisest maal

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti kõigis viieteistkümnes maakonnas on oma ettevõtlus- ja arenduskeskus. Neist ühe, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhi Teet Kursi seisukohtadega saab tutvuda tänases lMaa Elus avaldatud intervjuus.

Kuni 2014. aastani koordineeris maakondlike arenduskeskuste tegevust Ettevõtluse Arendamise sihtasutus ehk EAS. Alates 2014. aastast tegutsevad maakondlikud arenduskeskused iseseisva võrgustiku lepingu alusel, mida peaks koordineerima Järvamaa Arenduskeskus.

Vägisi jääb tunne, et riik soovis selle oma sammuga maakondlikest arenduskeskustest lahti öelda. Seda kinnitab kaudselt seegi, et aastaiks 2014-2020 koostatud struktuuritoetuste meetmete nimekiri on peidetud kuhugi rahandusministeeriumi veebilehe avarustesse. Riigi Teatajas sellele kohta pole leitud, ehkki tegu on valitsuse korraldusega kinnitatud dokumendiga.

Kuid see selleks. Teet Kursil on praegust seisu analüüsides õigus, kui ta tõdeb, et ääremaastumine on paratamatu. Ettevõtja vaatab hoolega, kuhu oma firma rajada. Asukoha panevad paika taristu, logistika ja tööjõud, mida linnas või selle lähedal on hõlpsam leida.

Aga mis saab ääremaast? Kui võtta ette Eestimaa kaart ja hakata seal maakonnakeskuste ümber ringe tõmbama ehk siis nn ääremaa suurust kindlaks määrama, võime jõuda kurva tõdemuseni, et vähemalt pool kogu Eestimaast ongi sisuliselt ääremaa. Kui võtta seesama Pärnumaa ette, siis võime ääremaa alla liigitada vähemalt viis valda: Häädemeeste, Saarde, Varbla, Koonga ja Tori. Kaarti mööda edasi liikudes ning Valga-, Võru- ja Põlvamaad vaadates võib ääremaana käsitleda kogu nende territooriumi, kui Valga, Võru ja Põlva linna ümbrus välja arvata. Sama lugu on Lääne-, Rapla-, Järva- ja Jõgevamaaga, samuti Saaremaa ja Hiiumaaga.

Midagi positiivset ei ole ääremaastumise vastu võitlemisel suutnud pakkuda ka kavandatav haldus- või riigireform. Ükskõik kuidas me seda ka ei nimetaks. Maa Elu on korduvalt rõhutanud, et Eesti vajab riiklikku programmi elu ja ettevõtluse edendamiseks maal, sealhulgas ääremaal. Ja olulisi rahaeraldusi selleks. Vastasel juhul oleme peagi olukorras, kus suur osa Eestist tuleb lootusetu kandina lihtsalt maha kanda. Eesti ei tähenda üksnes linnu eesotsas Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narvaga.

Tagasi üles