Luigel näeb koduloomi lambast känguruni

Lapsi on Luige laadal alati köitnud koduloomad. Foto: Toomas Huik / Postimees

Luige maaelu näituslaada peakorraldaja Koit Põld on seda tööd teinud pea paarkümmend aastat ja ehkki kõrvale on tekkinud tohutul arvul teisi laatu, võiks neid tema hinnangul veelgi enam olla.

Mullu oli Põllu mäletamist mööda Luige laadaga samal nädalavahetusel üle Eesti paarkümmend laata. „Suur osa on projektilaadad, mis Euroopa rahaga tehtud,” tähendab ta. „Teine osa on kohaliku omavalitsuse ehk maksumaksja rahaga tehtud ja mõned on siis kohalike hakkajate inimeste organiseeritud.”

Et kevadel ja eriti maikuu nädalavahetustel maaeluga seotud laatu palju peetakse, on igati mõistetav – on ju kevad aiatööde ja kodukaunistamise tippaeg.

„Meie meelest võiks neid väikeseid laatu veelgi rohkem olla, külastame ise ka neid tihti,” arvab Põld. „Algajad ettevõtjad ja väiketootjad peavad ju samuti oma toodetust lahti saama ja ega iga maamees tahagi kiirel ajal suurele laadale tulla, kui hädavajaliku kodu lähedalt kätte saab.”

Aga seda möönab Põld küll, et kui mõni laat juhtub halvasti korraldatud olema, hääbub see ruttu.

Luigel toimub 6.–8. mail laadaga samal ajal Baltimaade suurim koduloomade ja eksootiliste loomade, lindude, roomajate ning kalade müüginäitus.

Põld rõhutab, et laat pole mõeldud sugugi vaid neile, kel peenramaa või kodulooma pidamise soov. „Paljudel pole enam maavanemaid, kes loomi-linde kasvataks, paljudel ei ole enam üldse maaga sidet,” nendib ta. „Miks need lapsed peavad siis kõik nädalavahetused arvutis või kaubanduskeskustes käima, võib tulla oma silmaga loomi vaatama.”

Pikk kogemus

Kui nõukogudeaegseid iga viie aasta järel toimunud loomanäitusi mitte arvestada, siis esimene arvestatav aianduslaat oli Põllul korraldada 1998. aastal. Nüüdseks on Luige laat kasvanud Eesti üheks suurimaks, kuid märgatavalt mahukamaks seda korraldajad enam paisutada ei taha.

„Meie eesmärk ei ole näituseväljak viimseni välja anda – külastajal peab olema lahedalt liikumisruumi,” rõhutab Põld. „Me ei topi osalejaid nagu silke pütti, vaid tahame anda piisava suurusega müügiplatsid ja hoida kogu näituseväljaku puhtana.”

Laada ettevalmistus algab juba eelmise laada ajal. „Aktiivsem ettevalmistus käib meil pojaga kahekesi põhitöö kõrvalt ja kestab kolm-neli kuud,” kirjeldab OÜ Eesti Tõukari tegevjuht Põld. „Näituslaada ajal on ametis kogu pere, töökaaslased ja nende pered, endised töökaaslased, tublid õppurid Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolist ja jõudu mööda kohalikud lapsedki.”

Osa töid, nagu parkimine, liikluskorraldus ja turvateenus, tellitakse sisse ja nii on laadapäevadel ametis 40–50 inimest.

Osalejaid on laadal tänavu ligi 350, neist umbes kaks kolmandikku on vanad käijad, paljud koguni laada alguspäevilt. Kauplema tulla soovijaid oli Põllu sõnutsi küll tunduvalt rohkem, kuid lähtudes väga ruumimahukast loomade, lindude ja kalade näitusest ning soovist külastajatele liikumisruumi jätta, piirduti tänavu selle arvuga. „Küll aga oleme igal aastal laadal pakutava kauba sortimenti laiendanud,” lisab ta.

Kõik koduloomad

Rääkides loomanäitusest, siis seal saab näha erakordselt kirjut pilti Eestimaal peetavatest loomadest.

„Paljudele on kindlasti üllatus, et meil on aretatud juba üle 15 veisetõu,” toob välja Põld. „Enamiku neist on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Lihaveisekasvatajate Seltsi spetsialistid lubanud ka kohale tuua. Lambatõugusid ei ole vähem, neid tutvustab Eesti Lambakasvatajate Selts.” Estfarm Tarumaalt näitab värvikirevat pilti kodulindudest ja eksootilistest lindudest ning küülikutest. Mesilindusid tutvustab mesinik Vahur Talimaa Pärnumaalt. Reinu talust jõuavad kohale eksootilised väikeloomad, linnud ja roomajad. Näituse üks rosin on kahtlemata jaanalindude, alpakade ja kängurude ekspositsioon Muhumaalt. Lisaks näeb rohkelt igasugu kalu.

„Looma-, linnu- ja kalanäitajad on enamasti meie vanad kliendid, kelle väljapanek läheb aasta-aastalt aina kirjumaks,” sõnab Põld. „Kõik loomad-linnud tuuakse kohale näitamiseks ja kõiki saab osta kas Luigelt või siis kokkuleppel omanikuga kodust.”

Korraldajate soov on anda külastajatele Eestimaa looma- ja linnukasvatusest võimalikult ülevaatlik pilt.

„Kui küsida külastajatelt, milline loom, lind või kala kõige rohkem meeldis, tuleb vastuseid seinast seina ehk tibust suure tõupullini,” iseloomustab Põld. „Arvame, et üks selline loomanäitus võib Eestis olla küll. Kui vaadata noori peresid ja nende laste silmi, siis mõistame, et korraldame ikka väga toredat ja vajalikku üritust.”