Maaettevõtlus pole ainult lehmad ja vili, vaid peened vaibad ja jahidki

Teet Kurs.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (PEAK) juhataja Teet Kurs ei liigita kohalikke ettevõtteid maa ja linna omadeks: on ettevõtjad, ühed tublimad kui teised, ning on hakkajad ja ideedega inimesed, keda elab nii linnas kui ka maal.

Kurs ütleb, et Eesti suurima pindalaga maakonna ettevõtluselul pole häda midagi.

„Harju- ja Tartumaast me mööda ei saa, sest nende maakondade suurus ja võimekus on meist üle, aga meil pole ka midagi häbeneda – Pärnumaal jagub tublisid tootmis- ja tööstusettevõtteid. Päris paljud neist on väga eripärased,” leiab kümnendat kuud EASi kohalikku käepikendust tüüriv Kurs.

Mis teeb ühest maavõttest eripärase firma? Maaelu kontekstis ei pea te ilmselt silmas põllumajandusettevõtteid?

Eripärasuse all pean silmas neid maal tegutsevaid firmasid, mille tegevus on seotud

metalli-, puidu-, plasti-, elektroonika- või kergetööstusega, mitte aga traditsioonilise maaettevõtluse ehk põllumajandusega.

Pärnumaal on selliseid palju. Võtame või Vändra alevis käsitöövaipu tootva Vändra Valley, mille turg ulatub Euroopast välja või samas alevis kõrgtehnoloogilisi seadmeid valmistava MS Balti Trafo.

Tahkuranna vallas Võistes toodab Frontier Hockey hokikeppe. Uulus ehitab Polar Yacht Manufactory (endine Polar Shipyard) väikelaevu ja jahte ning samas alevis leiab veel teisegi põneva ettevõtte Loghomes, mis toodab ekspordiks kokkupandavaid puitehitisi ja nende elemente.

Vändra alev ja Tahkuranna vald käisid mitme näitega läbi. Kas igast Pärnumaa vallast leiab selliseid tegijaid? Või on mõnes kohas mitu ja teises mitte ühtegi?

Nii ja naa. Tõstamaal on mitmeid firmasid, samuti Audrus, Saugas, Varblas ja Halingas. Mul oligi just Halingas kohtumine osaühinguga Woodbright, mille taga on noored ettevõtjad. Tegemist on perefirmaga, mis toodab Euroopa turule puidust põletustooteid ja otsib meie abil laienemisvõimalusi. Oma ökotoodetega on neil hea šanss, sest öko on Euroopas moes.

Sauga, Tahkuranna ja Audru on kuldsed rõngasvallad Pärnu külje alt, aga kui vaadata maakonnakeskusest kaugemale, muutub ettevõtlusmaastik hõredamaks.

Ääremaastumine on paratamatu. Ettevõtja vaatab hoolega, kuhu oma firma rajada. Asukoha panevad paika taristu, logistika ja tööjõud, mida linnas või selle lähedal on hõlpsam leida.

Võimekamad omavalitsused suudavad aidata kaasa ettevõtluse koondumisele ja arenemisele. Tahkuranna, Audru ja Sauga vald ning Pärnu linn ehitavad igaüks välja oma tööstuskülasid. Eks teisedki pinguta ja tegelikult üritavad kõik omavalitsused vastavalt võimetele ettevõtlust toetada.

Ent nagu mitmel pool mujal Eestis, on ka Pärnumaal mureks tööjõupuudus. Ligemale 95 protsenti maakonna töövõimelisest- ja ealisest elanikkonnast on juba hõivatud.

Töötus kõigub kuust kuusse 2000 inimese ümber. Paarist tuhandest töötust üle poole on parimas tööeas noored inimesed, kel on vaid põhi- või keskharidus.

Tark oskustööjõud on seega juba kõik hõivatud, mis tähendab, et kompetentset vaba tööjõudu praktiliselt polegi. Kui teenindusse veel leiab inimesi, siis tööstus ja tootmine on töökäte leidmisel väga hädas.

Pärnumaa võtmesektorid on tervise- ja heaoluteenused, turism ning puidu-, metalli-, elektroonika- ja tekstiilitööstus. Meil on omad lipulaevad, millel on taga suur maht ja käive ning mis on enamjaolt välisturule orienteeritud. Tuumiku kõrvale mahub hulk väikesi ja keskmisi ning eriti suur hulk mikroettevõtteid (kuni 10 töötajaga).

Meil on tuhande elaniku kohta üle saja ettevõtja, mis on päris hea näitaja, kuid meie ettevõtjate tootlikkus on Euroopa keskmisest kolm-neli korda madalam. Mis on põhjus? On see madal tootlikkus või piiratud koduturg? Või ei suudeta jätkusuutlikult toota? Kõik see seab omakorda piirid ekspordivõimekusele.

Pean oluliseks aidata rohkem kaasa kodumaisel kapitali põhinevate väikeettevõtjate arendamisele. Midagi pole parata – Eesti turg on piiratud ja Euroopa Liidu mõistes on liikmesriikide turg meie siseturg.

Euroopasse pürgimisel peab olema ette näidata nõuetele vastav kvaliteetne toodang, tagatud pidev toodete või kauba maht ja stabiilne tootmine.

Olen näinud, et tihtilugu on maaettevõtjal kõik need tingimused täidetud, aga pääs piiri taha jääb toppama kehva keeleoskuse taha. Võimekus ja oskus välisturul läbi rääkida, oma tooteid presenteerida, end juriidiliselt ja majanduslikult selgeks teha nõuab head võõrkeele valdamist.

Ekspordieesmärkide realiseerimisel ja kontaktide loomisel on meie tegevettevõtjate konsultandist maaettevõtjatele kahtlemata abi.

Olen maal elav inimene, kasvatan kitsi ja tahan hakata kitsepiimast juustu tootma või kavatsen kodualevis juuksurisalongi avada, kas mul on mõtet PEAKi tulla?

Loomulikult on mõtet, sest me aitame ja anname nõu ka alustavatele ettevõtjatele. Anname nõu, kas ja kuidas luua osaühingut või registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks, mida teha toetuse saamiseks, kuidas kirjutada äriplaani, anname kontakte.

Alustava ettevõtja, tootearenduse ja innovatsioonitoetuse määramisel pole vahet, kas ettevõte tegutseb linnas või maal. Näiteks hiljuti tuli nõustamisele ettevõtja, kes hakkas tootma ökoseepe. Täna tunneb ta juba huvi välisturule mineku vastu.

Maal näib pisikese äri avamine eriti riskantne avantüür. Kas maainimene, kes tahab esiti endale ja paremal juhul ka naabrinaisele tööd anda, julgeb nõu ja toetust küsida?

Jah, inimesed käivad ja julgevad oma ideedest rääkida küll. Arvan, et Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse konsultandid on ühed aktiivsemad terves Eestis. Vähemalt mõõdikud näitavad nii.

Mullu käis meilt läbi üle 300 konsulteeritava inimese. Konsultatsioonitundide arv ühe inimese kohta on muidugi erinev. Alustav ettevõtja vajab mitmeid tunde konsulteerimist, lihtsalt huvitundja tuleb ja läheb. Arvan, et 30–40 protsenti konsulteeritavatest alustab reaalse ettevõtlusega.

Meie anname nõu, aga otsuse äri rajada teeb inimene ikka ise ning ta peab arvestama, et risk käib äri juurde. Eks äriplaani üks osa on ka võimalike riskide ja ohtude hindamine.

Mõnesid ohumomente saab arvesse võtta, aga võimatu on kõike ette näha, eriti just globaalseid riske põllumajanduses. Siin on ka märksa keerulisem tegevust kokku tõmmata kui näiteks kauplusel või puidutöökojal.

Tootmispingid saab paremate aegade lootuses mõneks ajaks seisma panna, aga loomi ei saa ooterežiimile jätta. Võimalikke riske me alustavatele ettevõtjatele muidugi selgitame.

PEAKi kätt on tublisid maaettevõtjaid külastades tunda: ei meenugi paari viimase aasta jooksul ühtegi, mis poleks seadmete ostuks või ruumide laiendamiseks toetust saanud. Kui palju teete statistikat nende kohta, kel pole nii hästi läinud ning kes on hoolimata abist pidanud tegevuse lõpetama?

Me ei tee sellist statistikat, me vaatame üldandmeid: kui palju on käinud nõustamistel ja palju on erinevaid toetusi välja makstud.

Kavandame mõõdikute korrigeerimist ja tahame sisse seada süsteemi, et näiteks aasta pärast oleks alustanud või toetust saanud ettevõtjate kohta ülevaade olemas.

Ebaõnnestumine käib paratamatult äri juurde. Kui kümnest ideest üks-kaks idanema läheb, on hästi. Kõik mõtted ei saagi võrseid ajada.

Pärnust eemal asub mitmeid firmasid, mis omal kulul töötajaid linnast maale tööle ja tagasi sõidutavad. Kas PEAK subsideerib maapiirkonnas tööjõu transporti?

Ei, seda me ei tee.

Ettevõtja äriplaan ei saa olla toetuste peale üles ehitatud. Tööprotsess ei saa üheski lõigus sõltuda kellestki kolmandast. Täna võib-olla otsustab vald kohalikku tööandjat transpordiga toetada, aga järgmine valla volikogu koosseis enam mitte.

Samas, kui pakutakse toetust, näiteks uute seadmete ostuks või innovaatilisteks muutusteks, siis ei maksa ära öelda.

Pärnu maakonnas ei ole enam asulaid, mis sõltuksid ühest-paarist suurest tööandjast, nagu oli varem Tootsi või on praegu Ida-Virumaa. Et kui dominant paneb uksed kinni, siis on piirkond hädas.

See oht on ikkagi olemas. Võtkem näiteks saneerimisprotsessi sattunud Eesti suurim piimatootja Halinga OÜ. Kui suurfarmiga juhtub halvim, oleks see 2800 elanikuga Halinga vallale valus löök.

Tulenevalt Pärnumaa geograafilisest omapärast – asukohast mere ääres – on meil maaturismiettevõtjaid väga palju. Kas uustulnukad peaksid pakkuma midagi väga teistsugust, et turule ära mahtuda?

PEAK tegeleb kodanikuühiskonna aktiveerimise, kodanikuliikumise toetamise ja organiseerimisega. Ühtepidi õhutame kohalikku kogukonda aktiivsusele ja oma huvide eest seisma, samal ajal ärgitame paikkondlikku ettevõtlust.

Kas Pärnumaale mahub veel turismitalusid, söögikohti, meelelahutust, sõltub konkreetsest äriideest. Kui mõni uus tulija põrub või paneb mõni vana koht uksed kinni, siis see on vabaturu tulemus.

Tuletaksin meelde, et ettevõtluse põhieesmärk pole luua võimalikult palju töökohti, vaid toota omanikule tulu ja suurendada tema vara. Seega tugevamad ja uudsemad jäävad.

Ühiskonna eesmärk on omakorda ettevõtlust toetada. Nii nagu Euroopas on Eestiski majanduse alustalad ja tulutootjad ettevõtjad ning kohaliku elu aktiviseerimisel kohalikul kapitalil baseeruvad väikesed ja keskmised ettevõtjad.

Populaarne

Tagasi üles