Nahkhiired – märkamatud kaaslased varjuliste kohtade otsingul

Nahkhiirte varjekast on hea võimalus pakkuda nahkhiirtele täiendavaid varjevõimalusi. Foto: Internet

Nahkhiired on Eesti metsades ja parkides, aga ka meie asulates ja hoonetes juba ammused kaaslased. Kuna nahkhiired on öise eluviisiga loomad ja veedavad päevase aja varjulistes kohtades puhates, siis paljud ei teagi, et elavad tegelikult nahkhiirtega koos. 

Nahkhiiri elab nii Tallinnas Kalamajas ja Kadriorus kui ka linnaümbruse suvilapiirkondades. Neid leidub asulates, parkides ja metsades – igal pool, kus on piisavalt putukaid ja sobivaid pesitsuskohti ning turvalisi kohti talvitumiseks.

Nahkhiired on öise eluviisiga ja veedavad oma päevi varjulistes kohtades. Neid kohti, kus nahkhiired päeval peituvad, nimetatakse päevasteks varjepaikadeks. Kuna nahkhiired endale ise varjevõimalusi ei loo ega „ehita pesa”, siis sõltuvad nad selles osas teistest. Näiteks võivad varjepaikadeks sobida rähnide poolt puudesse uuristatud või seente tõttu puudesse tekkinud õõned. Samuti kasutavad nahkhiired sageli mitmesugused hoonetes leiduvaid tühimikke.

Tänapäeval kipuvad aga uued majad olema nii siledad ja tihedad, et linnud ja nahkhiired ei leia seal enam pesapaika. Samuti kaovad sobivad varjupaigad iga kord, kui vanale majale tehakse supersoojustus ning fassaadile ja pööningule euroremont.

Täiendav varjevõimalus

Nahkhiirte varjekast on hea võimalus pakkuda nahkhiirtele täiendavaid varjevõimalusi. Üks varjekast võib nahkhiirte jaoks täita mitut funktsiooni ning aidata neid kevadel, suvel ja sügisel. Kevadel võivad varjekastid talveunest ärganud nahkhiirtele olla üleminekuvarjepaikadeks, kus nad viibivad enne suvistele elualadele lendamist. Suvel pakuvad varjekastid sobivat eluaset poegimiskolooniatele või üksikutele isastele nahkhiirtele, kes suvel suuri kolooniaid ei moodusta. Sügisel võivad need jällegi üleminekuvarjepaiga ülesannet täita ning neis võivad moodustuda ka haaremid, millel on tähtis roll mõnede nahkhiireliikide sigimisel.

Varjekasti ehitamiseks on kasutatud mitmesuguseid materjale, kuid levinumad on puit ja puitbetoon. Puitbetooni eelis on pikk eluiga ja parem soojuse salvestamise võime, kuid selline varjekast on raske ning selle valmistamine on keerukam kui puidust kasti teha. Puidust varjekasti on lihtne ise ehitada ning see on suhteliselt kerge, kuid eluiga on puitbetoonist lühem.

Puidust varjekastiks sobivad hästi hööveldamata lauad, sest kasti sisepinnad ja maandumisala peavad olema karedad, et nahkhiirtel oleks kusagilt kinni hoida. Soovitatav on kasti sisse jäävad pinnad kraapida horisontaalselt sooneliseks, see teeb nahkhiirtele kinnihoidmise veel mugavamaks. Laudade asemel võib kasutada ka ilmastikukindlat puitplaati.

Kast tuleb ehitada nii, et selle osade vahele ei jääks pragusid, kust puhub sisse tuul või vihma ajal tilgub vesi. Pragude tihendamiseks tuleb kasutada kindlasti mittemürgist vahendit. Nahkhiirte varjekaste võib väljastpoolt värvida või katta ilmastikukaitsega. Selle eesmärk ei ole ainult kasti eluiga pikendada, vaid tumedaks värvitud kast aitab sellel päikese käes soojeneda. Seega loob tume kast poegivatele nahkhiirtele soodsamad tingimused.

Värvimiseks või kaitsmiseks tuleb kindlasti kasutada veel baseeruvaid värve, mis ei ole mürgised. Nahkhiirekasti võib katta ka tõrvapapiga, mis aitab samuti kasti ilmastiku mõju eest kaitsta ning päikese käes kuumeneda.

Puidust varjekasti ehitamiseks leiab internetist kümneid jooniseid. Kasulikke juhiseid saab näiteks MTÜ Suurkõrv veebiküljelt.

Kes aga ise meisterdamist ette võtta ei taha või eelistab vastupidavamat lahendust, siis saab puitbetoonist varjekaste ka poest osta. Professionaalsed puitbetoonist nahkhiirte varjualused ja pesakastid võivad looduses pidada vastu 30 aastat või rohkemgi, nii et tegemist on pikaajalise investeeringuga.

Asukohavalik

Varjekastile kohta valides tutvu kõigepealt oma kodu ümbrusega ja vaata potentsiaalseid kohti, kuhu saaksid pesakastid paigaldada. Selleks sobivad lõuna- ja idapoolsed majaseinad, kõrgemad puutüved, kus ei ole oksi segamas, või mõni kõrvalhoone või rajatise sein, kuhu pääseb redeliga ligi ja kuhu lubatakse pesakasti paigaldada.

Nahkhiirte pesakast peaks olema vähemalt 3–4 meetri kõrgusel ja pesakasti ees ei tohi olla väljalendu segavaid asju, näiteks oksi või muud. Nahkhiire pesakasti saab väga hästi paigaldada näiteks linnamaja seinale, ka üheksakordse paneelmaja seinale. Selleks on olemas pesakasti mudelid, kuid küsi kindlasti enne nõu ning ära hakka paneelelamu aknast välja upitades kasti paigaldama. Selleks on turvalisemaid mooduseid.

Allikad: MTÜ Suurkõrv, Rodoaed