Valgamaa ettevõtted peibutasid külastajaid messil nii toidu kui tehnikaga

Bacula ASi juht Vahur Vuks ettevõtte toodanguga Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Neljapäeval avas Tartu Näituste messikeskuses külastajatele väravad Baltimaade Maamess. Valgamaalt oli kohal kümmekond ettevõtjat, kelle sõnul käis nende väljapanekut juba esimestel tundidel uudistamas hulk huvilisi.

Jõudsime fotograafiga messile veerand tundi enne ametlikku avamist. Tartu laululava taga asuvas tohutu suures parklas oli veel ainult üksikuid vabu kohti. Kuigi oli tööpäev, vooris rahvast aina messikeskuse suunas. Ka piletikassades oli pikk saba.

Kuna messi kuue hekari suurusel pinnal oli nii hallides kui väljas oma toodangut ja teenuseid pakkumas üle 450 ettevõtja, polnud kõikide väljapanekutega võimalik tutvuda – selleks kulunuks mitu päeva. Otsustasime esmalt üles otsida Valgamaa ettevõtjad.

Huvilisi ja ostjaid kohe esimestest tundidest

Oma järelhaagise ja vahetuskastiga oli kohal 1990. aastast tegutsev firma EHA Metalli- ja Puidutooted. «Kuigi meie toodangust enamik läheb välismaale, on meile iga klient oluline – seepärast aastaid messil ka käime,» sõnas finantsjuht Maarja Paomees, kes huvilistele firma toodetest ja tegemistest ülevaadet andis.

Veidi eemal oli endale koha hõivanud Otepää firma OÜ Ökopesa, kes messil esimest korda. «Tutvustame siin oma teenuseid ja tehnikat. Uudistajaid on juba hulgem käinud,» sõnas juhatuse liige Triin Peips. Välja olid pandud hüdropressid koos komponentide ja voolikutega, metsa väljaveo masinad, miniharvester, võsa­frees. «Siin on Kanadast toodud metsaistutuslabidad, mis on nõutud kaup,» tutvustas Peips.

Järgmisena leidsime üles Ala Talutehnika OÜ, kes oli väljas suurte jõududega. Lisaks firma omanikule ja töötajatele olid kohal koostööpartnerid. Näha sai mullaharimistehnikat, väetisekülvikuid, heinaniidukeid, kärusid.

Eesti suurim käru

«Väljas on kõige suurem käru, mida Eestis pakutakse – mahutavusega 30 tonni. Esimest korda esitleme Eestis uut sõnnikulaotit ja ruloonipresse. Uudistajaid jätkub ja mess on meile väga edukalt alanud. Alles mõni tund on kestnud ja oleme müünud juba neli masinat, mis on supertulemus,» rõõmustas firma juht August Paju.

Üle 20 aasta turul olnud firma osaleb messil üheksandat korda ning firmajuhi kinnitusel on see ideaalne koht oma kaupa reklaamida. «Kui sind pole siin, pole sind olemaski,» nentis Paju. Tema sõnul on esimene messipäev tavaliselt kõige tulemuslikum, kuna siis käivad seal asjalikumad kliendid. Laupäeval käib linnarahvas pigem uudistamas.

Poola ettevõtte Metal-Fach esindaja Agnieszka Babicz, kes teinud Pajuga koostööd kümme aastat, kinnitas, et Ala Talutehnika on neile Baltimaades oluline partner. Poola firma toodab laadureid, ruloonipresse, haagiseid, kultivaatoreid, sõnnikulaotureid ja palju muid põllumajandusmasinaid.

Messil oli ka Sihval tegutsev kümblustünne, torusaunu ja puidust tooteid valmistav Lemmik Mees OÜ. Oma põlluharimis- ja loomakasvatustehnikaga oli väljas ka Hummuli kandi mehe Toomas Starke Tartumaal tegutsev firma Starfeld OÜ.

Sahvtid olid hinnas

Messi B-hallis, kus oli väljas tohutu hulk toidutootjaid, leidsime üles AS Bacula, kes ahvatles huvilisi oma mooside ja sahvtidega. Müügikoha juures oli hulk degusteerijaid ja nii mõnigi lahkus sealt, moosipurk kotis.

«Hästi läheb küpsetuskindel kiivi-tikrimoos, mis omapärast rohelist värvi. Oleme liitunud saate «Kodutunne» toetuskampaaniaga ning müügil on just selleks otstarbeks valmistatud viis sahvti: maasika-, vabarna- ja visnasahvt ning taadi- ja memmesahvt,» tutvustas firma juht Vahur Vuks.

Helme vallas tegutsev Upruse talu müüs messil juustu ja sõira. «Juustud on ühest sordist, kuid erineva laagerdumisajaga, mis annab neile ka erineva maitse. Kõige minevam kaup on täna sõir,» selgitas müüjaametis olnud Õie Pavelson.

Neljapäeval sai messil näha ka noorte aednike kutsevõistlust ning noorendike hooldajate ehk võsasaagijate võistlust, kus osales ka Valgamaa mees Andres Lind.

Maamessi saab uudistada veel täna kella 16ni. Jätkuvad ka rahvusvahelised raievõistlused, kus selguvad parimad raiemeistrid. Maaülikooli spordihoones saavad huvilised läbi astuda messilt «Maale elama». Vaatamist  ja uudistamist jagub ning messil jagatavasse riidekotti leiab küllap igaüks midagi kojuviimist väärivat.

Maamess leidis aset 24. korda. Mullu külastas messi 40 890 külastajat ja kohal oli 450 eksponenti, neist 44 välismaalt.