/nginx/o/2016/04/21/5284937t1h7d4e.jpg)
Põllumeeste esindajad kohtusid selle nädala esmaspäeval Riigikogu maaelukomisjoni liikmetega ja rõhutasid, et riigi ülesandeks on taastada Eesti piima- ja sealihatootjate usk tootmisega jätkamiseks. Praeguses kriisis tuleb üle vaadata viimaste aastate otsused, millega riik on põllumajandustoetusi märkimisväärselt vähendanud ja pannud Eesti põllumajandustootjad konkurentidega võrreldes halvemasse olukorda.
„Just kriisiolukordades muutub riigi tugi eriti oluliseks, et me ei kaotaks liialt suurt osa kohalikust toidutootmisest. Põllumajandusettevõtted saavad valdava osa oma sissetulekutest turult – toetused moodustavad Eesti põllumeeste sissetulekutest keskmiselt vaid 20%. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on toetuste osakaal Eesti põllumajandusettevõtete kogutuludes tunduvalt väiksem, mis muudab meie ettevõtted turuhinna languste ja kriiside suhtes ka palju rohkem haavatavaks,“ selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Põllumajandustootmine on Euroopa Liidus suures osas meie tahtest sõltumata toetatud ja tugevasti reguleeritud tegevusala. Toetuste eesmärgiks on pakkuda tarbijatele mõistliku hinnaga kohalikku toitu, aga kompenseerida põllumajandusettevõtetele ka Euroopas kehtivatest arvukatest nõuetest tekkivaid lisakulusid.
Valitsuse tegevusetusest
„Eesti valitsuse ja riigi ülesandeks on tagada, et kohalikud tootjad oleksid EL tasemel kokku lepitud üldistes raamides teiste riikide tootjatega võrdselt koheldud. Praegu tuleb tunnistada, et Eesti valitsus pole suutnud või tahtnud viimastel aastatel seda ülesannet täita. Valitsuse tegevusetuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Loodame, et Riigikogu maaelukomisjoni liikmed aitavad seda olukorda muuta,“ lisas põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
"Valitsus on pärast Venemaa impordipiirangute kehtestamist pea kahe aasta jooksul rõhutanud uute eksporditurgude ja ühistegevuse olulisust kriisi seljatamiseks. See on õige ja vajalik, kuid samal ajal on Eesti piimakari kahanenud kümnendiku ja seakasvatus veerandi võrra. Lisaks kaugemasse tulevikku vaatamisele tuleb nüüd ja praegu peatada tootmise hävimine,“ rõhutas talupidajate keskliidu juhatuse liige Leho Verk.
Põllumajandusorganisatsioonid koguvad kuni 25. aprillini allkirju petitsioonile, milles nõutakse Eesti valitsuselt vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemise peatamiseks. Põllumeeste konkreetsest nõudmistest kirjutas Maa Elu oma eelmises numbris,
Kodulehel petitsioon.ee saavad põllumeeste toetuseks allkirja anda kõiki Eesti toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust. Nädala alguseks oli oma toetusallkirja andnud juba üle 2200 eestimaalase.
Minister: vaid müük aitab muresid lahendada
Mõni päev varem, eelmise nädala reedel selgitasid põllumeeste esindajad ka maaeluministrile toetuste vähenemise mõjusid Eesti piimatööstusele. Toonitati, et piimatootjate toetuste pea kolmandiku võrra vähenemisel viimasel paaril aastal on drastilised tagajärjed Eesti piimatootmise jätkusuutlikkusele. Piimakarjade arv on juba vähenenud kümnendiku võrra ja langus jätkub.
„Valitsuse tegevuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Tänases kriisiolukorras on piimatootjatele äravõetud toetuse tagasi andmine hädavajalik, et peatada karjade vähenemine,“ rõhutas põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
„Kriis ei ole olnud kunagi nii laialdane, ta ei jäta puudutamata ei suuremaid ega väiksemaid piimatootjaid. Tänasest kriisist võidavad riigid, kes on suutnud tootmist suurendada ja sellega võita turuosa tulevikuks. Eestis aga on piimakarjade arvukus vähenenud Euroopas kõige kiiremini,“ ütles talupidajate keskliidu juhatuse liige Leho Verk.
„Põllumajandussektori saavad kriisist välja tuua põllumeeste senisest suurem ühistegevus ja uute turgude leidmine. Uute turustusvõimalusteta kriis põllumajanduses lähiajal ei rauge,“ vastas maaeluminister Urmas Kruuse põllumeeste etteheidetele. „Põllumees toodab kaks korda rohkem toorpiima, kui Eesti elanikud tarbivad. See tähendab, et täiendavate ekspordivõimaluste otsimine on väheseid võimalusi, kuidas kriisi leevendada.“
Esindusorganisatsioonid tõstatasid kohtumisel ka erakorraliste toetuste maksmise teema. Kruuse ütles, et Eesti toitu ja põllumeest peab raskel ajal toetama. „Maksumaksja on seda teinud eelmisel aastal ja on juba tänavugi maksnud piimatootjatele erakorralist toetust 4 miljonit eurot. Järgmise aasta riigieelarvet alles räägitakse läbi,“ ütles minister. „Pikas plaanis on suurem keskendumine müügile aga ainus tegevus, mis põllumajandussektori mured lahendab.“