Veerand Eesti toorpiimast ühte tehasesse

Foto: SCANPIX

Maaeluministeerium on juba mitu kuud kõnelnud ühistulise piimatootmise rajamisest. Nüüd tundub, et lähebki asjaks.

Plaan on üsna abitsioonikas. Uus ja moodne piimatööstus, mille maksumuseks kujuneb vähemalt 37,5 miljonit eurot, peab suutma töödelda ja väärindada veerandi või koguni kuni poole kogu Eestis toodetavast toorpiimast. 37,5 miljonist 15 miljonit eurot loodetakse saada toetusena Euroopa Liidust. Ülejäänud osa summast ehk minimaalselt 22,5 miljonit eurot tuleb taotlejal endal muretseda omafinantseeringuga. Seda on võimalik teha aga üksnes pankade abiga.

Ehk siis vaatamata kindlalt välja öeldud plaanidele on tulevase piimatööstuse rajamine praeguse seisuga siiski veel hüpoteetiline. Mais 2016 on oodata vastava määruse valmimist ning alles seejärel kuulutatakse välja taotlusvoor. Selleks, et asuda välja selgitama, kes on sobilikuim selle 15 miljoni euro taotlemiseks.

Taotlusvoor kestab eeldavalt selle aasta oktoobrini. Siis valitakse välja parim. Eelistatud on taotleja, kes suudab enda taha koondada enim piimatootjaid. Ehk siis kui keegi praegustest piimatootjatest soovib üksinda taotluse esitada, siis ilmselt ta väljavalituks ei osutu.

Pärast parima taotleja väljaselgitamist Eestis järgneb Euroopa taotlusvoor, millele võib omakorda kuluda pea kaks aastat. Ehk siis parimal juhul on Euroopa Liidu otsust 15 miljoni euro eraldamise kohta oodata 2018. aasta lõpus. Selle aja jooksul tuleb leida sobilik maatükk, teha sinna detailplaneering, saada vajalikud ehitusload, sõlmida eellepingud seadmete ostmiseks.

Ja kui seegi kadalipp on läbitud ja 15 miljonit eurot lõpuks eraldatud, jääb investeeringu elluviimiseks ehk siis uue ja moodsa piimatööstuse rajamiseks aega viis aastat. Lihtne matemaatiline tehe ütleb, et parimal juhul suudab piimatööstus hakata toorpiima kokku ostma alles 2023. aasta sügisel. Sedagi siis, kui kõik praeguse kava järgi laabub.

Olgu lisatud, et Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 on ühistuliste suurprojektide tarvis ette nähtud kokku 18 miljonit eurot. Nii palju kui mina olen aru saanud, kuulub ühistulise piimatööstuse rajamiseks kavandatud 15 miljoni euro suurune toetus selle 18 miljoni hulka. Ehk siis ülejäänud projektideks suurt midagi ei jäägi.

„Kui põllumehed hakkavad ühiselt oma toodangut töötlema, paraneb oluliselt nende positsioon turul,“ ei ole maaeluminister Urmas Kruuse optimismi kaotanud. „Nii hakkavad põllumehed saama oma toodangu lõpphinnast õiglasemat osa.“

Kruuse on küll korduvalt maininud, et uutele turgudele minemise rahastamiseks on Euroopa Liidu põllumeestel võimalik tänavu taotleda kuni 111 miljonit eurot. „Loodan, et Eesti toidutootjad kasutavad võimalust varasematest aastatest aktiivsemalt,“ sõnab Kruuse.

Et ei tehiks väärarusaama, lisagem, et see 111 miljonit eurot on mõeldud kõigile Euroopa Liidu põllumeestele.