Ligi 95 protsenti Eesti seakasvatajaid esindavad Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid ja OÜ Atria Farmid OÜ asutasid Eesti seakasvatajate liidu, mille eesmärk on seista sektori arengu eest ning kindlustada kodumaise sealiha jõudmine ka tulevikus eestlaste toidulauale. Seakasvajate liidu esimeheks valiti Urmas Laht.
Eesti seakasvatajad asutasid liidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehe ja nüüd ka Eesti Seakasvatajate Liidu esimehe Urmas Lahe sõnul võimaldab loodud liit esindada läbirääkimistel riigiga kõigi seakasvatajate huvisid ning seista selle eest, et kodumaine sealiha jõuaks ka edaspidi meie inimeste toidulauale.
„Viimastel aastatel on seakasvatajate tegevust tugevalt halvemuse suunas mõjutanud mitmed sündmused, mistõttu suudame praeguseks katta vaid 70 protsenti Eesti sealiha vajadusest. Võrreldes naaberiikidega tegutseb Eesti seakasvataja ebavõrdsetes konkurentsitingimustes, mistõttu on äärmiselt vajalik asuda ühiselt seisma seakasvatajate huvide ja õiguste eest,“ selgitas Laht. „Seakasvatajate liidu eesmärk on viia Eesti seakasvatus taas tasemele, kus me suudame oma rahvale toota kogu vajaliku koguse sealiha,“ lisas Laht.
Kõige enam farme on viimase paari aasta sündmuste tulemusel ongi kaotanud tõusigade aretusühistu, kellel veel aasta tagasi oli 32 liiget. Nüüd on see arv langenud 19 peale. „Meil oli põhikarja emiseid natuke üle 12 000, tänaseks on neid järgi jäänud 6300. Oleme sisuliselt poole oma karja andnud erinevatel põhjustel ära,“ kirjeldas Laht. Nii on ühte aega langenud Aafrika sigade katk, ettevõtete majanduslik ebaedu või pankrot.
„Meie toodangu maht on kukkunud 10 5000 tuhande tonni pealt 8000 peale,“ märkis Rakvere Farmide juhatuse esimees Teet Soorm. Eelkõige on ettevõte sulgenud farme, mis asuvad kolmandas tsoonis. Kui enne Aafrika seakatku kuulus ettevõtte alla 12 lepingupartnerit ja 24 farmi, siis nüüd on nende arv langenud 9 partneri ja 20 farmi peale langenud.
Suurimaks probleemiks peab Soorm seejuures töökohtade kadumist maapiirkondadest, kuna seakasvastust viimastel aastal tabanud kriis puudutab ka sellega seotud valdkondi. „Läbi söödatööstuse kadumise kaotavad töö ka väga paljud vedamisfirmad, kes vedasid nii sööta kui loomi laiali,“ tõdes ta.
Seakasvatajate liit on seakasvatusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute esindusorganisatsioon. Liidu eesmärgiks on liikmete õiguste ja huvide kaitse, seakasvatuse kvaliteedi parandamine ning valdkonna arendamine ja propageerimine. (ME)