Traktoritudid kogunevad taas Maimale noorust meenutama

Lääne-Virumaa mehe Jüri Vilimaa ja tema töökaaslaste taastatud 1940. aastast pärinev traktor on imeriist, mis sõidab igasuguse kütusega, ka toiduõliga. Peaasi et põlev vedelik läbi pihusti mahub. Foto: Erakogu

Kuigi Eesti külades jääb suitse aina vähemaks, elab tava korraldada maal põllumajandustehnika väljanäitusi visalt edasi.

Üks Pärnumaal aasta-aastalt üha enam rahvast uudistama kutsuv üritus on traditsiooniliselt mai keskel Halinga vallas toimuv Maima masinapäev – organisaatoriteks Tiit Talts, vanatehnikaklubi Mobiil eestvedaja, ühtlasi Pärnumaa vanatehnika klubi juhatuse liige, ning Jaan Eelmaa, MTÜ Maamootor juhataja.

„Ettevõtmine sai alguse 2013. aastal, kui Maamootor oli jõudnud sinnamaale, et endine Maima puutöökoja hoone paistis juba kenam välja ja korrastatud ümbrus lausa ootas mingi ürituse toimumist: ilmselgelt just vanatehnikaüritust,” meenutab Talts olnut. „Nii saigi välja kuulutatud Maima mailaat, mida plaaniti eelkõige vanatehnika näitusena, kuid kus nähti ette ka võimalust osta-müüa masinaosi.”

Et inimesi vooris jaarmargile lähedalt ja kaugelt, andis see ürituse eestvedajatele julgust edukaks osutunud katset korrata. Ja mitte ainult korrata, vaid viima ettevõtmist läbi laiahaardelisemalt.

Vana äratab suurt huvi

Väljapaneku poole pealt tähendas see, et tunamullu oli laadal lisaks vanadele mootorratastele ja autodele uudistada ka mõnd juba auväärses eas traktorit.

„Omajagu elevust tekitas linttraktori KD-35 käimapaneku protseduur ning võimalus seda ka liikumas näha,” tuletab Talts meelde. „Huvi oli suur ning juttu ja meenutusi oli nii masinate vahel kui ka improviseeritud vanade tehnikadetailide väljapanekul rohkem kui küll.”

Korraldajatele oli täkkesse läinud idee kaasata üritusse unikaalsed traktorid selge vihje, et mõte väärib arendamist. Seega võimalus näha igasuguste aegade kõikvõimalikku maa ja põllumajandusega seotud tehnikat tuleb asja õnnestumisel aina kasuks.

Sedasi saigi 2015. aasta Maima masinapäeva naelaks Eesti esimene Lanz Bulldog tüüpi traktorite kokkusaamine – peaosa oli Eero Kotlil, kelle enda traktor sai selleks masinapäevaks korda,” tõdeb Talts. „Ka on Eero päris põhjalikult uurinud Lanz Bulldogide ajalugu Eestis ning nii on täiesti olemas ülevaade praeguseks ajaks Eestis säilinud Lanz Bulldogidest.”

Mullu juulis oli teada 15 Saksamaal aastail 1922–1943 valmistatud ja Eestis säilinud kuumpeamootoriga Lanz-traktori asukoht.

Rosinaks üks traktorimark

Korraks veel läinud aasta masinapäeva naastes on asjakohane meenutada, et toona sai auväärses eas traktoreid tööski näha ehk neli Lanz Bulldogi tegid Maimal puutöökoja kõrval kesal proovikündi, millist toimingut kokkutulnud vaatasid imestusest suurte silmadega.

„Tänapäeva inimestele tundus nähtav müstikana: kuidas on võimalik selliste primitiivsete riistadega täiesti korralikku kündi teha,” muheleb Talts. „Aga eks iga uus olegi hästi ära unustatud vana.”

Et mainitud kündi tehti jänkide maalt pärit Oliveri adraga, mida omal ajal enamasti vedas Fordson, samuti Atlandi ookeani tagant pärit traktor, sai nii aegsasti paika tänavusegi Maima masinapäeva nii-öelda põhiteema: Fordsoni traktorid. Enne suurt sõda eesti põllumeeste seas väga menukas masin.

„Oleme arvanud, et traktorid sedasi ühe margi viisi kokku korjata on traktorimeestele põnev ja pealtvaatajatele on ka parem, kui on üks konkreetne traktorimark ja selle eri mudelid,” selgitab Talts ettevõtmisele raamide seadmist. „Meil pole plaanis tekitada siia tuhandete inimestega üritust – masinapäev on laiem lugu ja selle üks osa on Fordsonite kokkusaamine, päeva rosin, sest eesmärk on näidata ikka reaalselt töökorras traktorit, sellist, nagu kunagi oli.”

Selge on, et kõigi masinapäeval põrisevate Fordsonite töökorda taastamise taga on tuhandeid tunde nokitsemist ja sadu masina elluäratamisele läinud päevi. Aega, mille kulutamist on ratsionaalsel inimesel raske, kui mitte võimatu mõista.

Kui on hää, siis nii ongi

 „Oleme koolivennaga arutanud, tema on veoautode hull, ja jõudnud järeldusele, et kui meile meeldib ja teistele ka meeldib ning kui ise arvame, et sellest on hää meel, siis sellega on kõik öeldud,” nendib Talts. „Me ei ole kolmekümneaastasele tegevusele suutnud muud põhjendust leida, et kui meile meeldib ja meil on hää olla, siis nii ongi.”

Sama moodi võib ju filatelistilt uurida, miks ta, hullvaim, ajab aastaid taga ühte kindlat marki, ja kui ta selle lõpuks kätte saab, on mõnd aega õndsuse tipus.

Just mõnda aega, sest siis sunnib kollektsionääri kihu teda uuele jahile. Taga ajama järgmist ihaldusobjektiks saanud marki.

„Kõike ei saa seletada, sest nii lihtsalt on ja kõik,” väidab Talts. „Aga kui sellest paraneb tervis ja vererõhk alaneb, siis miks mitte sellega tegeleda.”

Hulgale meestele meelerahu ja ihukosutust toova vanade põllumajandusmasinate ennistamise tulemusi näeb tänavu lisaks Maima masinapäevale veel näiteks augustis Pajusi mõisa masinapäeval ning Konse motelli ja karavankämpingu IV vanatehnika päeval.