Maapiirkondade töökohtadest rääkides korratakse aina, et maal saab olla iseenda tööandja. Aga mis saab siis, kui haridust, kogemusi ja indu jätkub just sellises valdkonnas, kus vabakutselisena või ettevõtjana turgu ei ole?
Looduskontor inspireerib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiga tihti nähakse siis vaid kahte lahendust: tuleb tööalaselt leppida vähemaga või siis kolida. Võru maakond on mõistnud – paljusid tänapäeva ameteid saab pidada interneti kaudu oma kodus või kodulähedases kaugtöökontoris. Vajadus viibida füüsiliselt linnasüdame kontorikuubikus kahaneb aasta-aastalt. Samavõrra rohkem on igapäevastressi maandamiseks tarvis rahulikumaks ja turvalisemaks muuta oma elu- ja töökeskkond.
Üht ja üht kokku pannes on leitud Võrumaal, et just kaugtöötamine on üks piirkonna senise rändeprobleemi lahendus ning inimeste karjäärivõimalus, mis ei piira elamiskoha valikut. Et kaugtöötamise kohta rohkem infot jagada, toimub sel kevadel Võrumaal kaugtöökampaania.
Loojad ja valgekraed Võrumaa metsades
Kui Võru maavalitsus kampaaniat ette valmistas, selgus, et Eesti kagunurga metsade ja mägede vahel asuvais kodukontoreis töötab tegelikult väga palju loovate ametite esindajaid – disainerid, koolitajad, muusikud ja arhitektid. Aga on ka valgekraesid – riigiasutuste nõunikud ja ajakirjanikud ning ettevõtjad.
Neilt küsiti, miks nad seda teevad. Vastuseks saadi üldjuhul kaks põhjust. Ühed kinnitasid, et teevad kaugtööd, et vältida ärakolimist. Kuna töö iseloom laseb kodus töötada, siis on see ainus hea võimalus elada ja olla oma kodus, lähedaste ja juurte juures ning samal ajal töötada oma erialal.
Teise grupi jaoks on kaugtöötamine aga teadvustatud valik, et kujundada oma töötamise ja elamise keskkond. Teise grupi esindajad soovivad töötada ümbruskonnas, mis on motiveeriv, inspireeriv ning terviklik, vältida linnakeskkonna nõudlikku kiirustamist ja stressi ning töötada (ja luua) keskkonnas, mis toetab töö sisu ja inimlikke väärtusi. Nende vastusest ilmneb, et Eestimaa looduskaunid maakohad on suurepärane koht oma kontorikuubiku jaoks.
„Pluss on kahtlemata ümbritsev loodus,” selgitab meteoroloog, polaaruurija ja loodusfotograaf Timo Palo, kes töötab Haanja kuplite vahel asuvas kodus. „Kui ikka tunned, et arvutitöö peas kõik kokku jooksutab, tõused püsti, astud uksest välja ja oledki kohal – elukeskkonnas, mis on meile, inimestele, loomulik ja vajalik. Siis võid vahelduseks teha mida iganes: jalutad või teed jooksuringi, lõhud mõne puuhalu, viibutad vikatit. Saadki pea klaariks ning võid edasi töötada,” leiab Palo.
Muusik, laululooja ja produtsent Mari Kalkun, kes kontsertide ja intervjuude vahepeal samuti Võrumaal tööd teeb, hindab oma elukohta töökohana väga: „Võrumaa lihtsalt on vägev koht rikka pärimuskultuuri ja võimsate maastikega. Siin on ruumi ja avarust – nii sees kui ka väljas. Siinne keskkond on inspireeriv ning toetab loomingut ja keskendumist.”
Joonas Saksa koolitusettevõttes kindlat kontorit ei olegi. Joonas ise töötab oma kodus Kõrgepalu mõisas. „Inimesed, kellega suhtlen, on nagunii mööda Eestit ja maailma laiali. Oma ettevõttes lähtun samast põhimõttest nagu eluski: inimesed olgu vabad tegema tööd, millal tahavad ning kus tahavad. Nii on nad oma elu ja tööga rahul. Tulemusedki on hoopis teised, kui teha tööd armastusega,” on Saks veendunud.
3000 keskvalitsuse töötajat kaugtööle
Juurdepääs asutuse andmebaasidele ja tarkvarale interneti kaudu on eeldus, miks üha enam organisatsioone lubab oma töötajatel teha kaugtööd. Oma roll on kaugtöö laiemal levikul ka üldisel tööjõupuudusel, mis sunnib tööandjat paindlikkusele konkreetse töötaja soovide-eelistuste suhtes.
Niisamuti on riik on protsessi tasapisi mõistmas ning toimuva riigireformi üks eesmärk on luua vähemalt 3000 keskvalitsuse töötajale kaugtöö võimalus. Ka riigimajade planeerimisel arvestatakse tulevaste avaliku sektori kaugtöötajatega, kes võivad vajada kaugtöökontoreid.
Selge on see, et mida tavapärasemaks muutub kaugtöötamine asutuste ja inimeste jaoks, seda vähem tähtsaks muutub töökuulutuste juures töökoha asukoha lahter. Kohapeal töötamise nõue on kuulutustest visa kaduma ka nendes ametites, mis ilmselgelt võimaldavad autonoomset töötamist. Kaugtöö ettepanek võiks siis tulla ka tööle kandideerijalt. Tõenäoliselt oskab tööandja hinnata töötaja asukoha kõrval ka tema võimeid.
Lõpetuseks. Ülikooli ajal oli minu sagedane öine väljakutse opereerida interneti abil Norras asuvat koostootmisjaama. Jälgisin, et põlemiskambrites oleks õige temperatuur, et tuhaeemaldus toimuks, avasin ja sulgesin vajadusel düüse, lisasin või vähendasin hapnikku, avarii korral kasutasin masinate jõudu takistuste eemaldamiseks. Lisaks programmiaknale oli püsivalt avatud veebikaamera vaade tootmiskeskkonda. Kogemus näitas, et kaugtööna saab täita väga mitmekesiseid funktsioone. Küsimus on peamiselt tööandja ja töötaja valmisolekus teha töökeskkonnas ja -protsessis ümberkorraldusi.
18. mail toimub üle-võrumaaline kaugtööpäev.
Viis soovitust Võrumaa edukatelt kaugtöötajatelt:
- Eralda kodune tööruum muudest eluruumidest, et pere igapäevaelu keskendumist ei segaks.
- Tee tööd korraliku varustusega (suur kuvar, skanner, printer jm), et motivatsioon ei langeks tehniliste pisitakistuste tõttu.
- Oska öelda „ei” vähem olulistele kohtumistele ning kutsu kolleege agaralt Skype’i kasutama.
- Säilita ka kodukontoris suhtlemisind, et toimiks meeskonnatöö mujal viibivate kolleegidega.
- Kasuta aega ja ilma targalt: halva ilmaga on hea pikalt töötada, et ilusa ilmaga akusid laadida.