Evelin Ilves võitleb Eestimaal seitsmepealise terviselohega

Inimestele tervislikkusest ja õnnelikkusest rääkiv Evelin Ilves nimetas oma kunagist missiooni nüüd tööks.

FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

Kui eelmisel nädalal lõppes Tapa linnas tunde kestnud tervisearutelu Evelin Ilvese juhendamisel, lausus naine, et käib pisikestes kohtades toidust ja tervisest rääkimas suurima heameelega. „Tavaliselt küsitakse, mis teeb paksuks ja haigeks. Seda küsimust täna ei tulnud. Siin olid heas mõttes talupojatarkusega inimesed, kes teevad ise süüa ja neid kiirtoidu teema ei puuduta,” kiitis Ilves.

Inimestele tervislikkusest ja õnnelikkusest rääkiv Evelin Ilves nimetas oma kunagist missiooni nüüd tööks. Mererohelises kleidis naine suutis sadakond inimest haarata hetkega endaga kaasa arutama ja arvama. „Tervislik toit on nagu seitsme peaga lohe. See on teema, mis on minu jaoks oluline,” ütles Ilves, kui saalist tulid esimesed küsimused. Kas kartulit, seda eestlaste põhitoitu, võib süüa palju või vähe? „Kui kartulit töödelda, muutub see hoopis teiseks asjaks kui värske kartul,” vastas Ilves, kelle sõnul püüabki ta tuua kokkusaamistel näiteid, kuidas üks ja sama toiduaine toob erineva töötlemise korral tervisele isesuguseid tulemusi.

Kaheosaline toitumispiibel

Põnevaim osa oli see, kui rääkija pani saalisolijatele südamele, et inimest ei toida ainult see, mida ta suhu paneb. Tänapäeva toitumisteadlaste piibel jaguneb kaheks – toit ja see, mis elatab meie hinge ja vaimu.

„Suhted on tähtsamad kui toit. Inimese elukvaliteedi põhiline näitaja on tema suhted,” toonitas Ilves, kelle sõnul kuulub siia ka eneseteostus ja liikumine. „Tähtis on teha seda, millest saad elamuse, mida meeldib teha. Vähema mõjuga pole seegi, et meie keha on loodud liikuma. Kui piisavalt ei liiguta, siis lihastoonus väheneb. Immuunsus talletub lihastes ja kui immuunsus väheneb, siis pääsevad haigused meid kahjustama.” Ilves jutustas oma teadmistele ja artiklitele toetudes, et aina enam räägitakse sellest, et 30. eluaastatega ei ole elu läbi. „Uus visioon on see, et energia läheb aina üles. Mõtteviis on selline nagu Aasias,” arutles ta. Ja vanemad prouad saalis rõõmustasid.

Siia, hinge ja vaimu ossa kuulub ka Ilvesele südamelähedane spirituaalsus ehk hinge toit. „Usk, maagia, puude kallistamine – see, mis annab hingele kallistuse,” lisas ta.

Ja inimesed küsisid edasi. „Ei tea, kas rohud käivad tervisliku toitumise juurde,” uuris keskealine mees. Ilveselt tuli vastus, et tema kontseptsiooni järgi  ei ole toidulisandid ja tabletid toitumine. „Haiguste defineerimine on muutunud. Kui õppisin arstiteaduskonnas kakskümmend viis aastat tagasi, siis ei peetud 130 mm vererõhku kõrgeks. Tänapäeval pannakse kohe tabletid peale,” jutustas tohter Ilves, sütitades uue arutelu. „Kas probleem on ikkagi selles, et arstil pole patsienti jaoks aega? Oleme haigemad? Kas vajame hoopiski ennetusnõuandeid?” küsiti saalist.

Erakliiniku ideest on loobunud

„Meil oli plaan luua erakliinik, kus tegeletakse just toitumisvaala esimeste punktidega – hinge ja vaimutoidu teemadega,” alustas Ilves, kelle sõnul on ta praegu ennast sellise kliiniku tegemisest eemaldanud. „Meie arusaamad läksid lahku. Aga eks mul ikka kukla taga mõlguvad mõtted, et tervishoiuteenuste turgu panus anda,” lubas Ilves.

Siin ja praegu aktuaalsete probleemide kohta tõi ta välja, et laste liikumise teema on praegu tähtsaim, millega riik peab tegelema. „Kuna mure on tekkinud

5–7 aastaga ja seotud otseselt nutitelefonidega, siis see on meie uus elu, millega peab toime tulema, seda on näha meie tervisenäitajatest. Ise oleme loonud reeglid, et lapsed ei liiguks,” vangutas Ilves pead ja jõudis teise teda kõnetava teemani – alkoholi tarbimine Eestis. Selle vastu tahab ta endise presidendiprouana võidelda.

„Alkoholi mõju kehale on sügavam ja ulatuslikum, kui tahame teada ja tunnistada. Alkohol mõjub inimese ajukoore eesmisele osale – seal asuvad kõige arenenumad funktsioonid – eluga hakkamasaamine, loovus, võimed, mis aitavad meil olla õnnelikud. Lapsel areneb see aju osa kõige viimasena, 25. eluaastaks, mistõttu ei tohiks nad üldse alkoholi tarvitada ega proovidagi,” nentis Ilves, arutades kuulajatega selle üle, miks alkoholitööstus reklaamib uusi tooteid noorte, laste ja naiste kaudu.

Toitumispüramiid

Toitumise juurde tagasi jõudes ütles ta, et toitumisteadlastel on küll palju erimeelsusi, kuid mõnes asja ollakse üksmeelsed, näiteks teada-tuntud toitumispüramiidis, kuhu tänapäeval on lisatud liikumine, vesi ja alles siis toiduained. Arv, mille Evelin Ilves välja tõi, on 80 – just nii mitu protsenti toidust peab olema taimne. Tema toiduakadeemia, mis korraldab koolitusi, ongi keskendunud sellele, et Ilves õpetab gruppidele köögi-, puuviljadest ja marjadest head-paremat valmistama. „Mind üllatab väikestes kohtades alati see, kui elav huvi on eksootiliste toitude ja nende tegemise vastu. Korraldan terviseõhtuid koos kokkamisega ja teen alati taimetoite. Hiljuti tegin just ühe grupiga goji-marjadest magustoitu. Aga loomulikult meie mustikas on täielik must kuld, supertoiduaine,” märkis Ilves. Ta kiitis ka taldrikureegli toimimist ning rõhutas mitu korda, et süüa peame ikka ise tegema, mitte poeletist koju tooma, et keelata ei maksa endale midagi, õhates ise samal ajal kohvi järele, mis talle väga maitseb.

„Kui meeldib, siis tuleb juua, see on ikkagi naudinguallikas. Kõik sõltub kogusest. Vahepeal on tark endale stiimulitest puhkust anda,” soovitas Ilves, kelle isiklik põhimõte on, et kõigega ei saa ka päris hulluks minna. „Haiguste tekitaja number üks ühiskonnas on ikkagi negatiivne stress,” nentis ta.

Aga rahvas uuris edasi – toitumisega seotud vaidluste ja uskumuste kohta. Piim, see tänapäeval rohkesti eriarvamusi tekitanud toiduaine. Loomadele süstitavad hormoonid, mahetoiduained, aluselised ja happelised toiduained. Ilves selgitas, et liiga happeline toit tekitab põletikku.

„Stress muudab keskkonna happeliseks“

„Stress muudab keskkonna happeliseks. Süüa tuleb maitseaineid ja rohelist salatit. Ka köögi-, juur- ja puuvilju. Tervisefriigid usuvad tänapäeval ka sidrunisse ja õunaäädikasse. Ka meie lemmikusse hapukurki, seentesse ja hapukapsasse,” kõneles Ilves, kelle sõnul tänapäeva meditsiin – just vähihaigete puhul – tegeleb aluseliste toiduainete tarvitamisega. Küsimus toiduainete glükeemiline indeksi kohta, selle tänapäeval aina enam räägitu kohta, pani tõstma saali saja inimese seas vaid üksikute käed. See toiduaine süsivesikute sisaldust ja nende mõju organismile iseloomustav toitumisteadmine aitab keha tasakaalus hoida. „Glükeemiline indeks näitab seda, kui kiiresti insuliin kehas tõuseb. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud põhjustavad kiiret veresuhkru tõusu. Madala glükeemilise indeksiga toidud tõstavad veresuhkrut aeglaselt ja vähem, sest organism seedib neid kauem. Mida vähem veresuhkru tase päeva jooksul kõigub, mida stabiilsem see on, seda parem,” selgitas Ilves, kelle sõnul aitab too teadmine paremini kehakaalu kontrolli all hoida, sest kui kõht on kauem täis, siis suudame toiduenergia ära kasutada. Siinkohal, lõpetuste lõpetuseks tuletas Evelin Ilves veel kord meelde tarkust – mida sa sööd, polegi nii oluline, vaid kahjulik on see, kuidas sa sööd.

„Oskus nautida elu ja olla enesega rahul on määravad,” toonitas ta ning inimesed võtsid tema ümber ringi. „Otsustasin üle hulga aja, et hakkan ka ise järgima neid nõuandeid, mida teistele annan. Ehk teen seda, mida süda kutsub. Mulle tõesti meeldib kokata ja rääkida tervisejutte. Olen saanud kohtumistelt tagasisidet, et kuulajatele meeldib. Vastastikku on meil tore. Mul on plaanis lasteraamat. Võib-olla hakkan tegema ka telesaateid,” lubas Ilves inimestele, kes olid veel saalis. Et tänada, teha pilti, jagada lilli, küsida nõu ja osta raamatuid.

Tagasi üles