Karulauk – esimene kevadtaim

Karulauk. Foto on illustratiivne. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kui lumi on sulanud ja esimene päike särab väljas, on väikesed karulaugulehed kohe väljas. Siis algab minu jaoks parim, aga ka üks töörohkemaid aegu aastas. 

Korjan igal hommikul metsaservast hommikusöögi kõrvale karulauku, millest teen muna ja hapukoorega salatit. Minu meelest on see parim salat maailmas. Suurema karulaugu lehe sisse saab keerata ka suitsuliha või kalatüki ning sellist rooga võib nimetada Eesti suššiks.

Veel saab karulaugust teha suppi, pestot, võiet, rohejahu või valmistada ürdisoola. Karulaugulehti on hea kasutada ka näiteks prae või ahjukartuli serveerimiseks, tehes neist serveerimisalusele nii-öelda padja. Nii et olen ikka öelnud – saab suppi, praadi ja magustoitu. Kindlasti tasub karulauku ka talveks varuda: lehti võiete ja supi valmistamiseks. Vene rahvas kasutab õienuppudega varsi marineerimiseks ja hapendamiseks. Mina lisan õisi salatitesse ja pestosse. Kui lehed juba kollakaks muutuvad, siis saab kasutada veel õievarsi ja õisi.

Karulaugu maitse on nii puhas ja omapärane, et sellele ei tasu lisada pipart, majoneesi, küüslauku, ingverit ega tšillit. Karulauk sobib kõige paremini või, hapukoore, kodujuustu, kartuli ja munaga.

Karulauk sisaldab väävliühendeid, mis puhastavad soolestikku, annab vitamiine ja klorofülli.

Kevadises karulaugus on 15–20 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis! Karulaugul on mikroobe ja nugilisi hävitav toime ning see parandab soolte peristaltikat. Samuti on seda kasutatud verepuhastajana ning ateroskleroosi ja skorbuudi korral. Viikingid olevat karulauku mereäärsetele aladele istutanud, et kevadel oleks neid sealt hea võtta skorbuudi ja teiste tervisehädade ennetamiseks. Saksamaal kasutati sõja ajal karulauku antibiootikumina. Rahvasuust olen kuulnud, et karulaugu-sibulatinktuur aitab tõhusalt kolesteroolitaset alandada.

Kevadine turgutus

Igal juhul on karulaugu näol tegemist esimese kevadise taimega, millest organism saab tublisti turgutust ning  maitsemeeled naudinguid. Karulauk ja kõik rohelised taimed mõjuvad hästi meie organismi pH tasemele ning pakuvad vajalikke vitamiine ja mineraale.

Karulauk armastab kasvukohana niisket lehtpuualust huumusrikast mulda, eriti savipõhjalist. Koduaias kasvab karulauk ka õunapuude, mustasõstra, lehtpõõsaste, haava ja leppade all või kraavikallastel.

Kevadel, kui puud on veel raagus ja karulaugul on kasvuperiood, saavad taimed kosutust kevadpäikesest. Karulauk kasvab hästi ka poolvarjulises kohas. Sibulad ehk seemned  valmivad karulaugu õitsemise järel juuni lõpus ning jäävad siis rohu ja sügiseste lehtede all kevadet ootama.

Kui ostate poest karulaugu seemneid, siis ongi parim aeg neid maha panna juuli lõpus ja augustis. Eelnevalt tuleks seemneid leotada. Minu kodu juures metsas leidub kuuski, leppi, mõni haab, toomingaid ning savine kraavikallas – selline on laukudele meelepärane kasvukoht.

Enam kui 20 aasta jooksul olen karulauke oma aia servas ka paljundanud ning nüüdseks on sellest oma aia karulauguväljast kujunenud omamoodi pensionisammas. Üks põhjus, mis hakkasin omal ajal karulauku paljundama, oli puht praktiline: looduslikud kasvukohad on kaugel ja mõtlesin, et vanemas eas on hea mugav oma maadelt igal hommikul karulauku korjata. Teiseks on karulauk 3. kategooria kaitsealune taim, mis tähendab, et taime on keelatud korjata loodusest selleks, et seda edasi müüa.

Seepärast on hea võimalus paljundada karulauku ja kasvatada seda ise. Mina paljundan karulauku eelmise aasta õitest valminud sibulatega, mis kukuvad põõsa ümber maha ja millest kasvavad järgmisel kevadel väikesed ühe lehega taimekesed. Tõmmates tulevad need kergesti mullast välja ja saab kohe edasi istutada. Kui panna karulaugu taimed kasvama kõrgemale oja või allika kalda peale, viib vesi neid ise allapoole. Algul võtab see aega, aga 3–5 aasta pärast on juba paras väli karulauke, et aprillist juunini kasutada.

Karepa Ravimtaimeaias kestab karulaugu aeg 20. aprillist 30. maini. Siis saab osta istikuid, tellida õppepäevi ja nautida karulaugu toite. Muul ajal saab osta karulauguvõiet ja -soola. Infot karulaugu kasutamise kohta jagame ka www.ravimtaimeaed.ee ja Facebookis Karepa Ravimtaimeaia lehel.

RETSEPTID

Karulaugusalat

Suur peotäis karulauku

500 grammi hapukoort, soovi korral kodujuustu

2–3 keedetud muna

1 tl soola

Puhasta ja haki karulauk ja munad. Lisa hapukoor, kodujuust, maitse järgi soola ja sega läbi. Salat sobib hästi võileiva peale või kartulite kõrvale. Salatit võib teha ka ilma munata, lisada näiteks redist, tomatit, kurki, kodujuustu ja muid lisandeid enda maitse järgi ning süüa omleti kõrvale.

Karulaugupesto

2 peotäit karulauku

peotäis kõrvitsaseemneid

peotäis päevalilleseemneid

peotäis seesamiseemneid

(soovi korral asendada seemned hea parmesaniga)

300 ml külmpressi oliiviõli või mõnda muud head külmpressiõli

soola

Pane kõik koostisosad köögikombaini ja peenesta. Söö võileivakattena, ahjukartuli, muna, tortillade täidisena või lisa pastaroogadele koos tomati ja juustuga.

Kala karulauguga

Pane võiga määritud vormi keskmise suurusega (1–2 kg) kala, näiteks turska. Puista kala peale ja sisse hakitud karulauku ja võitükke. Maitsesta soola ja pipraga. Kata vorm kaane või fooliumiga, küpseta 30 minutit ahjus. Kala peale võib raputada ka riivsaia või valada vormi rõõska koort, siis jääb maitse pehmem ja kala mahlasem.

Kuivatatud karulauk

Kuivatada on parem noori, kuni 10 cm pikkusi lehti, nii saad tugevama maitse ja parema värviga maitseaine. Suuremad lehed võivad kollaseks muutuda ja kuivamine on raskem. Kuivatatud ja peenestatud karulaugu võib segada soolaga ja nii saab karulaugusoola, mis on hea dipikastme maitsestamiseks. Samuti saab kuivatatud karulaugust valmistada rohejahu (nõgese, peedilehtede, põdrakanepi, pune ja põldosjaga). Selline jahu sobib kurnatuse korral ja on hea mineraaliallikas taimetoitlasele.

Soolatud karulauk

Sobib supi valmistamiseks, toidu maitsestamiseks. Soolata võib keskmise suurusega maikuist karulauku ning seda tuleks teha kindlasti enne õitsemist.

Haki karulaugud peeneks, pane soolamisnõusse kiht soola ja kiht karulauku ning tambi mahl välja. Seejärel pane jälle soolakiht, karulaugukiht ja tambi uuesti. Kui sool on sulanud, pane purkidesse ja säilita külmas keldris või külmkapis. Nii säilitati karulauku nõukaajal, kui suuri sügavkülmikuid polnud, ja supp sai ikka maitsev.

Sügavkülmutatud karulauk

Sobib suppide, võiete, salati valmistamiseks. Puhasta lehed, pane kottidesse või karpidesse, sule õhukindlalt ja aseta sügavkülma. Lehti võib ka enne peenestada. Ise teen seda köögikombainiga.

Karulauguvõie Karepa Ravimtaimeaia moodi

1 peotäis karulauku

1 pakk võid

½ tl soola

100 grammi külmpressi õli (kanepi-, oliivi- või pähkliõli)

Pane koostisosad köögikombaini ja sega läbi. Sobib rukkileiva ja munaga ideaalseks hommikusöögiks: saab kiudaineid, vitamiini, mineraale ja valku.

Karulaugusupp

500 grammi veise- või seahakkliha, konte või suitsuribi

2 dl leotatud kruupe

3 riivitud porgandit

3–4 kartulit

2–3 peotäit karulauku või 2–3 sl soolatud karulauku

3 liitrit vett

soola

Prae hakkliha või suitsuliha kergelt läbi. Kui teed kondiga lihast, valmista puljong.

Lisa vett ja pane kruubid keema, lisa porgand, kartul ja karulauk. Maitsesta soolaga.

Kui kasutad soolatud karulauku, pole soola tarvis.

Serveeri rõõsa koore või hapukoorega. Kaunista murulaugu- või karulauguõitega.

Kui ei kasuta liha, saab lisada muna ja hapukoort. Suitsulihaga supile sobib rõõsk koor.