Põlevkivituhk saab põllul lubiväetisena uue elu

Enefixi mullaparendaja laotatakse põllule.

FOTO: Erakogu

Aastas tekib elektri tootmisel põlevkivist 300 000 – 350 000 tonni lendtuhka, mis on elektritööstuse jaoks jääk, kuid põllumajanduses kasulik happeliste põldude lupjamiseks. Põlevkivituha paremaks turustamiseks lõi Eesti Energia selleks eraldi kaubamärgi Enefix. 

„Enefixi mullaparendaja on põlevkivist energia tootmise otsene kõrvalsaadus,” lausub Eesti Energia energiakaubanduse direktor Veiko Räim. Ta selgitab, et põlevkivi põletamisel ligi 1300 kraadi juures eraldatakse tekkinud suitsugaasist äärmiselt peen „tolm”, mis läbib kvaliteedikontrolli ja mida säilitatakse Eesti Energia terminalides.

Eesti Energia on seni müünud põlevkivituhka suures koguses ilma kindla kaubamärgita. Nii-öelda vana asja uude kuube panema ja oma kaubamärki Enefix looma ajendas Veiko Räime selgitusel soov nimetada põlevkivituhk selgemini – mulla parendamise toode.

 „Mõiste tuhk tekitab sageli segadust ja isegi müüte, mistõttu leidsime koostöös Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga, et põlevkivituha kuvandi kinnitamiseks agrolubja või lubiväetisena tuleb nimetada toodet õigesti,” ütleb Veiko Räim.

Vana uus

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri Valli Loide sõnul on Enefixi mullaparendaja tuntud toode uue nimetuse all. „Toode on nii-öelda vana uus! See on tsüklontuhk, mis on põhilubiväetis juba ammusest ajast,” täpsustab ta.

Ka Eesti Maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia osakonna juhataja professor Alar Astover nendib, et põlevkivituhka on Eestis happeliste muldade lupjamisel varemaltki palju kasutatud, ja edukalt. „Tegu on kindlasti muldade lupjamiseks sobiliku tootega, mis on kiiretoime ja hea neutraliseerimisvõimega,” kõneleb ta.

Professor Astoveri hinnangul on põlevkivituhk omal kohal ka makromajanduslikust vaatepunktist lähtudes: ühe tööstuse jääk kasutatakse teises edukalt ära. „Elektritootmise jäätmest saab sedasi põllumajanduse efektiivsuse ja lisandväärtuse suurendaja.”

Lupjamise vajadus

Ligikaudu 40 protsenti Eesti põllumuldadest vajab professor Alar Astoveri sõnul aeg-ajalt lupjamist. Rohkem on neid muldi Lõuna- ja Kagu-Eestis, ent liiga happelisi muldi leidub ka mujal. „Liigse happesuse neutraliseerimine pole mitte ainult saagikuse suurendamiseks oluline, vaid tõstab ka väetiste efektiivsust ja vähendab seeläbi potentsiaalset keskkonnakoormust,” kõneleb professor Astover.

Peale põlevkivituha kasutatakse põldude lupjamiseks edukalt näiteks puutuhka ja lubjakivijahusid. Valik on lai ning sobiva lubiväetise valimiseks ja kasutusnormi määramiseks tuleb professor Astoveri sõnul arvestada nii kasvatavate põllukultuuride vajadustega kui ka mulla ja lubiväetiste omadustega.

Esimene katse

Viljelusvõistlusel Eesti rekordsaake kasvatanud Margus Lepp OÜst Voore Farm nendib, et enamiku tema põldude pH on 7 ehk neutraalne ning lupjamist pole vaja. Ka eelmisel aastal rekordilise nisusaagi andnud põldu polnud vaja lubjata, ent tänavu sügisel otsustas Margus Lepp, et proovib lupjamist mõnel kehvemal maalapil. „Meil on mõned servapoolsed maad ja need vajavad natuke nii-öelda järeleaitamist. Mulla pH peab olema õige, et toitained oleksid mullast paremini omastatavad,” kõneleb ta.

Põlevkivituha valis Margus Lepp selle peene struktuuri ja kiire toime pärast. „Eks lupjamine on üldiselt pika vinnaga asi. Selle kasu ei näe kohe. Eeldan, et põlevkivituhk toimib kiiremini ja näen tulemusi juba aasta pärast, mitte paari aasta pärast,” loodab Lepp ja lisab, et esmase tagasiside annavad sügisesed mullaproovid.

Eesti Energia energiakaubanduse direktor Veiko Räim usub, et lisaks Eestis klientide juurde võitmisele avab uus põlevkivituha kaubamärk võimalusi väljaspool Eestist. „Arvestades meie lähimate naaberriikide mullakaarti, näeme, et Enefixi mullaparendajal on kindlasti hea ekspordipotentsiaal,” vaatab ta tulevikku.

KOMMENTAARID

Kuidas valida ja kasutada lubiväetist?

Lubiväetise valikul ja kasutusnormi määramisel peab arvestama kasvatatavate kultuuride vajadusi ning mulla ja lubiväetise omadusi. Põllumajandusuuringute Keskus analüüsib mullaproove ja koostab nende alusel lubjatarbe kaarte. Lisaks harjumuspärase pH jälgimisele peab arvestama mulla teistegi omadustega.

Lubiväetiste valik on üsna mitmekesine alates kohalikust puutuhast ning lõpetades lubjakivijahude ja põlevkivituhaga. Seega peab hoolikalt jälgima iga konkreetse toote omadusi. Mõnel lubiväetisel on väiksem kaltsiumisisaldus ja neutraliseerimisvõime, näiteks puutuhal, kuid samas sisaldab see rohkem taimekasvuks tarvilikku kaaliumi. Seega: õigel ajal, õiges kohas ja õiges koguses kasutamisel on iga lubiväetis omal kohal. 

Ükskõik millist lubiväetist valida, peab kasutamisel järgima hoolikalt kasutusjuhiseid, sest üledoseerimisel muutub muld liiga leeliseliseks, mis omakorda pärsib taimekasvu ja halvendab toitainete omastatavust. Kui suurtootmises ja põllul on väetiste, sealhulgas lubiväetiste kasutamine enamasti hästi kaalutletud, siis koduaia väikesel peenral või kasvuhoones kiputakse sageli liiga ohtralt väetist panema. Sama oht on kindlasti lubiväetiste või ka kõige mahedamat komposti või muud orgaanilist väetist kasutades.

Alar Astover, professor, Eesti Maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia osakonna juhataja

Eesti põllumuldade lubjavajadus on umbes 130 000 tonni kaltsiumkarbonaati (CaCO3) aastas. Põlevkivituha kõrval kasutatakse edukalt lubja- ja dolokivitooteid, mida ongi soovitatav kombineerida tolmjate lupjadega.

Lubjakivitooted on aeglasema toimega ja kestavad pikemat aega. Uuel meetodil toodetud pikema ja tasakaalustud lahustuvusega lubjakivi on väga hea kombineerida peentolmjate lubimaterjalidega, et sel viisil mulla kaltsiumisisaldust optimaalsele tasemele viia.

Põlevkivituhka ei ole soovitatav ühekordse suure annusena kasutada seepärast, et põlevkivituha kaltsium on vees kergesti lahustuv ja koguneb madalamatesse kohtadesse, kus kõrge leeliselisus võib kahjustada taimikut. Raske lõimisega ja savikate happeliste muldade happelisuse kõrvaldamiseks ja ühtlasi mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks on eriti otstarbekas kasutada põlevkivituhka kombineerituna lubjakiviga. Vajalik lubjakogus selgub lubjatarbe määramisel.

Valli Loide, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

Populaarne

Tagasi üles