Põllumajanduse pingeline seis mõjutab ka ehitajate sissetulekut

2015. aastal valminud Adavere Agro robotlaut Puiatu külas Jõgevamaal. Foto: Erakogu

Põllumajanduse nukker olukord pole ainult põllumeeste mure. Ka ehitusettevõtete käekäik on otseselt põllumajandussektori elujärjega seotud.

AS Nordecon Betoon on Eestis üsna tuntud ehitusettevõte. Suurematest objektidest on tema käsi (ja segumasinad) mängus olnud ASi Eesti Raudtee peahoone valmimisel, Ülemiste keskuse ja Lõunakeskuse parkimismajade ning Energia Avastuskeskuse ehitusel. See loetelu on üksnes väga põgus ülevaade ettevõtte projektidest.

Lisaks linnad˛unglisse tehtud hoonetele ehitab ettevõte juba kaheksa aastat ka põllumajandusehitisi. „Oleme põllumajandusehituses tegutsetud aja jooksul aidanud paljudel põllumeestel viia tootmise uuele tasemele: rekonstrueerinud nii nõukogudeaegseid laudakomplekse kui ka rajanud uusi lautasid, sõnniku- ja silohoidlaid ning neid teenindavaid rajatisi,” räägib ettevõtte üldehituse valdkonna juht Priit Pall. „Lautasid oleme ehitanud piimakarjale ja lihaveistele, rajanud sigalaid ja kanalaid. Lisaks loomakasvatusrajatistele oleme loonud vilja kuivatamise ja hoiustamisega seotud ehitisi ja kompleksse teraviljaterminali,” loetleb ta.

Head ajad on möödas

Priit Palli sõnutsi on põllumajanduslike tööde osakaal aastati äärmiselt kõikunud. Kui 2011. ja 2013. aastal moodustasid põllumajandusehitised Nordecon Betooni käibest kaaluka osa, siis viimastel aastatel on ettevõte ehitanud vaid mõne üksiku põllumajandusliku hoone.

„Põllumajandusobjektide ehitusturg sõltub otseselt põllumajandustoodangu hindadest. Kui näiteks piima hind on odav, siis pole ka ehitusnõudlust. Samamoodi sõltub tellimuste arv investeeringutoetustest. Piima hind on viimastel aastatel alanenud ja ka Euroopa investeeringutoetuste uue vooru rakendamine on aega võtnud. Seepärast on põllumehed investeeringuid pigem edasi lükanud ja see kajastub meiegi põllumajandusehitiste rajamise mahus, mis oli eelmisel aastal tagasihoidlik,” on Priit Pall sunnitud nentima.

Siiski tunnistab ta, et iga põllumajandusprojekt on võimaldanud end proovile panna. „Kõik põllumajandushoonete rajamised on olnud väga põnevad. Kuigi pealtnäha võivad tänapäeva laudad olla sarnased, siis kasutatavatest tehnoloogiatest ja erisoovidest tulenevalt on iga laut tegelikult unikaalne,” kinnitab ta.

Viljakoristus ei oota

Nordecon Betooni jaoks on suuremad põllumajandusehitised tehtud Väätsa Agro ASi, OÜ Halinga ja põllumajandusühistu Kevili tarvis. „Selliste komplekside osad on peale lautade ja lüpsiplatsi ka silo ja sõnniku hoiustamise rajatised ning taristu väljaarendamine. Kuna suurtootjatel on mitu tuhat looma, siis on ka hooned-rajatised suured: näiteks lauda pikkus 250 meetrit, silohoidla maht 28 000 kuupmeetrit või 50 000 kuupmeetri suurune sõnnikulaguun. Suur maht nõuab samuti erilahendusi,” räägib Priit Pall.

Viljaterminalidest oli Priit Palli sõnul põnev väljakutse Kevili viljaterminali ehitus. „Ühte sellist rajame praegu Rõngu kõrvale. Need on tehnoloogilised rajatised, kus ehitatavad hooned ja tehnoloogia on tihedalt seotud. Siin on nii projekteerimise kui ja ehitamise faasis määrav koostöö seadmete tootjate ja paigaldajatega. Kuna pingelise ehitusgraafiku tõttu jäi ehitus ka talvisele ajale, tuli telgi all ehitada, kütta jne. Kuna viljakoristus ei oota, siis on vastutus selliste terminalide rajamisel suur,” tunnistab Pall.

Ka on Nordecon Betoon osalenud biogaasijaama rajamisel. „Üks selline on Aravetele rajatud biojäätmetel põhinev soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Kuna sellistes projektides on tähtsad betoonmahutid, siis oleme saanud kasutada oma betoonikogemusi nende projekteerimisel ja ehitamisel.”

Tihe konkurents

Priit Palli hinnangul on Eestis väga teadlikke põllumehi, kes enne ehitushanke väljakuulutamist on kõik ehitusega seonduva endale selgeks teinud. Teiseks on põllumeeste ringkond väga ühtehoidev ning omavahel vahetatakse kogemusi, mis omakorda mõjutab ettevõtte valikut. „Teadlik klient uurib tuttavalt, kes on varem ehitanud, kuidas ollakse lahendusega rahul, millised on vead, kuidas võiks teha paremini,” teab ta.

Ehitiste plaanilahendus ja konstruktsioonivalik sõltub põllumajanduses tihti tootmises kasutatavast tehnoloogiast. „Nii kaasatakse konsultante või tehnoloogia tarnijaid tihti ka sobiliku lahenduse väljatöötamisse. On ka kliente, kes pole nii hästi asjaga kursis. See aga ei takista nende soove täide viia,” kõneleb Priit Pall. „Oleme püüdnud oma kogemustega kaasa aidata ja leida kliendi jaoks parima lahenduse. Võtame iga tellijat kui potentsiaalset jätkuklienti. Seega püüame ehitusobjekte rajada graafikut järgides ja kokku lepitud kvaliteediga. Kokkulepetest kinnipidamine on vastastikuse usalduse ja heade suhete eeldus,” usub Pall ning viitab asjaolule, et majanduslikult pingelisel ajal on konkurentski tihedam ning tagasilöögid annavad kauem tunda.

Kuna põllumajandussektori muredes pole tavaliselt süüdi põllumehed, tuleb ehitusettevõttel suunata tegevus mujale. „Oleme püüdnud põllumajanduslikku madalseisu kompenseerida teiste valdkondade töödega, näiteks tootmis- ja laohoonete rajamisega. Neid oleme samuti ammu ehitanud,” kirjeldab Priit Pall.

Teised valdkonnad pole aga suutnud katta käibelangust, mis on tekkinud põllumajandusehituste tellimuste kahanemisest. „Põllumajandusobjektide vähesus kajastub siiski osaliselt eelmise aasta käibemahu languses. Eelkõige on tagasilöök piimafarmide rajamisel ja seda piima hinna tõttu,” möönab Priit Pall. Siiski ei ole investeeringud päris ära kadunud. „Tugevamad ettevõtted, kelle laenumaht ei ole suur, teevad ikkagi ehitusplaane. Investeerivad ka välisomanduses olevad piimafarmid,” kinnitab ta ning lisab, et paremas seisus on investeeringute tegemisel teraviljakasvatajad ja lihaveiste pidajad.