Õigete võtetega on kompostimine imelihtne

Hea kompost on sõmer, tumepruun ja sarnaneb läbikõdunenud sõnnikuga.

FOTO: Internet

Olmejäätmete kompostimine on aastate jooksul muutunud järjest populaarsemaks. Korralikult tehtud kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikuga. Õigete teadmiste abil saab seda lihtsalt valmistada. 

Igas majapidamises tekib jäätmeid ning suur hulk neist on orgaanilised ehk biolagunevad jäätmed. Kompostimine võimaldab koduses majapidamises tekkivatest toidu- ja aiajäätmetest kergesti valmistada kompostmulda, mida saab kasutada aias väetiseks ja mulla omaduste parandamiseks.

Korraliku komposti saamiseks ning selleks, et jäätmed laguneksid kiiresti ega muutuks lihtsalt roiskuvaks ja haisevaks kuhjaks, peab kompostihunnik olema korralikult rajatud.

Esimesed sammud

Kompostimiseks on kõige lihtsam teha kompostihunnik või luua kompostihoidla, kasutada võib ka tööstuslikult ekstra kompostimise tarbeks toodetud kompostreid. Kompostihunnik tuleks paigutada jahedasse ja varjulisse kohta, kus see kuivab aeglasemalt kui tuule ja päikese käes.

Kompostris peab olema piisavalt õhku, niiskust ja lämmastikku. Õhk peab hunnikusse pääsema nii alt kui ka külgedelt. Kui täheldate komposti kuivamise märke, tuleks seda kindlasti kasta. Lämmastikku tuleks segada hunnikusse siis, kui lisate sinna uut materjali. Lämmastikku sisaldavaks lisandiks sobib sõnnik, näiteks granuleeritud kanakaka, ja rohelised aiajäätmed, nagu muruniide, rohitud umbrohi või köögiviljade koored.

Kompost tasuks teha võimaluse korral igal aastal samasse kohta, siis on vihmaussid ja muud lagundajad pinnases juba ootamas. 

Täitmine

Kompostrisse kogutakse jäätmeid sedamööda, kuidas neid aias tekib, ning meeles tasub pidada kolmesõnalist reeglit: kohevus, niiskus ja toitained. Kõige hoolikamalt tuleb jälgida komposti niiskust. Eriti tuleks silmas pidada just komposti ääreosasid, sest need kuivavad kergesti. 

Kompostimist alustatakse sellest, et auna põhja laotatakse õhulist puurisu või -haket, mis kindlustab õhu juurdepääsu. Jäätmed laotakse auna kihiti. Kõige alla pannakse kiht kompostitavaid jäätmeid, seejärel õhuke kiht mulda või vana komposti ja kindlasti lämmastikku sisaldavaid lisatoiteaineid, see kiirendab lagunemist. Kui kompostitakse kuivi jäätmeid, näiteks kuivi lehti, tuleb auna valmistades jäätmeid kasta. Aun on soovitatav pealt mullakihi ja heinaga katta, nii püsib see paremini niiskena ja soojana. 

Kaheosaline kompostimisnõu on praktilisem. Ühes nõu osas toimub komposteerumine, teise kogutakse värskeid jäätmeid.

Üks kiire kompostimise saladus: kompostrisse ei tohi koguda suurel hulgal sama tüüpi materjali. Parima tasakaalu saab, kui hunnikus on kolmandik mahlakaid ja rohelisi (lämmastikurikkaid) ning kaks kolmandikku pruune ja kuivanud (süsinikurikkaid) jäätmeid. Rohelised ja kuivad jäätmed tuleks laotada hunnikusse vaheldumisi.

Süsinikurikkad on taimede varred, oksad, õled ja ajalehed, mitte kriitpaber. Kompostimisel ei tohi kasutada taimejäätmeid, mida on herbitsiididega töödeldud, ning taimehaigustesse nakatunud jäätmeid. Suuremad oksad tuleks kõdunemise kiirendamiseks peenestada.

Murekohad

Kui kompost hakkab haisema, siis enamasti tähendab see, et kompost on liiga märg või tihe. Siis tuleks suurendada happelise sidusaine osakaalu, näiteks lisada puukoori.

Muret võivad teha ka sipelgad ja kärbsed. Esimesel juhul tuleks komposti pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti sisse suruda. Kärbsevastsed hävinevad umbes 43 plusskraadi juures. Sipelgad on kohal siis, kui kompost muutub liiga kuivaks, seega tuleks komposti hoolikalt kasta ja segada.

Kui avastate, et kompost ei soojene enam, siis on seal võib-olla vähe lämmastikku. Samas võib kompost olla ka juba nii lagunenud, et kuum staadium on läbi. Seejärel tuleks kompostikast tühjendada ja alustada täitmist uuesti.

Kompostmuld

Komposti võib hakata kasutama siis, kui taimeosad ei ole komposti segades silmaga eristatavad. Kui lõplikult valmimata komposti kevadel kasvumulda segada, võib komposti lagunemine siduda mullas olevaid toitaineid, mis halvendab taimede varustamist toiteainetega.

Kui kasutusel on ainult üks kompostimisnõu, eraldatakse kõigepealt veel täielikult lagunemata ülakiht, mis asetatakse enne kompostimisnõu taastäitmist selle põhjale. Kui kasutatakse kaht kompostimisnõud, jäetakse täitunud kompostimisnõus olev poolvalminud kompost kompostimisnõusse järelvalmima kuni selle täieliku komposteerumiseni. Samal ajal täidetakse teist kompostimisnõud. 

Kompostil lastakse järelvalmida nii kaua, kuni see omandab peaaegu musta värvi ja ühtlase koostise. Järelvalmimise ajal tuleb komposti vajaduse korral kasta ja segada, mis tagab mulla ühtlasema struktuuri. Kompost on valmis, kui see on muutunud tumedaks ja muredaks. Enne tarvitamist oleks hea kompost sõeluda läbi väiksema silmaga võrgu.

Valmis komposti saab kasutada mulla viljakuse parandamiseks koduaias, kasvuhoones ja potilillede kasvatamisel, suuremas koguses ka haljastuses. Kompostimine ja valmis komposti kasutamine vähendab väetisevajadust. 

Allikad: Kärner ja KO, BonusVia

Populaarne

Tagasi üles