Aprill toob toidulauale looduse esimesed kingitused

Paiselehe õisi on soovitatav kasutada kuiva köha, ülemiste hingamisteede katarri, astma ja bronhiidi korral. Talveks kuivatage vaid värskeid alles õitsema hakanud õisi. Foto: Arvet Mägi

Aprillis on loodus täis esimesi kevadekuulutajaid – olgu nendeks siis kasemahl, karulauk, naat, paiselehed või kõrvenõges. Kevadised jalutuskäigud looduses annavad energiat ja võimaldavad koguda tervisele kasulikke ande. 

Kasemahl

Hea kosutav ja puhastav jook kevadel on kasemahl, mis sisaldab mitmeid mineraale (raud, kaltsium ja kaalium), glükoosi, fruktoosi, saponiine ja taimseid hormoone. Kasemahl on eriti kasulik neerudele, paneb need hästi tööle, puhastab neid ja kogu organismi. Kevadel, kui meie kõigi keha ja neerud vajavad puhastamist, on kasemahl täpselt õigel ajal võtta. Sügavkülma pandud kasemahl on väga tõhus jook suvel palaval ajal vedelikukaotuse vastu. Mina panengi enamiku kasemahla praegu sügavkülma, siis on seda sealt hea võtta. Vahel annan kasemahla kaasa tuttavatele, kel neeruprobleemid.

Üks viis kasemahla säilitada on kääritamine. Lisage mahlale rosinaid, mustasõstrapungi ja -varsi, võib panna ka suhkrut või isegi pärmi. Kui mahl muutub häguseks ja halliks, valage see pudelitesse, nii et õhku ei jää ja pange korgid peale.

Mina olen kasemahla kääritanud ilma lisanditeta, mahla häguseks muutudes valanud pudelid triiki täis, pannud korgid peale ja viinud kohe külma keldrisse kivipõrandale. Tähtis on, et kelder oleks hästi jahe. Külmal kivipõrandal säilib mahl kenasti ja kuumal suvepäeval on mõnus hapukas jook võtta. Vanasti võeti kasemahl keldrist välja heinaajal, sest see oli palava ilmaga hea janukustutaja.

Tänapäeval, kui saadaval on kõiksugu maitseaineid, võib mahla maitset muuta sidrunilõikude, ingveri, mahlade või muu meelepärasega.

Kõrvenõges

Kõrvenõges annab jõudu, erksust ja toonust ning võtab väsimuse. See sisaldab palju mineraale: kaltsiumi, kaaliumi, rauda, räni, sipelghapet, magneesiumi, C-, B- ja K-vitamiine ning karotiini. Niisiis – kõrvenõges on korralik mineraali- ja vitamiinipomm!

Kes on kaua haige olnud või pikast talvest väsinud, saab teha nõgesetee kuuri või kasutada noori lehti toidus. Nõges ergutab organismi süsivesiku- ja valguvahetust ning parandab südame, veresoonte ja teiste elundite toonust.

Kõrvenõgest kasutatakse kehvveresuse, aneemia, verejooksude, väsimuse, põletike, liigesevaevuste ja reumaatiliste vaevuste korral. Välispidiselt tarvitatakse nõgeseleotist loputamiseks ja vannide tegemiseks nahapõletike ja muude nahaprobleemide korral.

Kui loputada kõrvenõgese tõmmisega juukseid, soodustab see juustekasvu ja peatab nende väljalangemise. Kõrvenõgeselehti on kasutatud ka lehmade piimaanni suurendamiseks ja kanade munemise soodustamiseks.

Kevadised kõrvenõgesed sobivad hästi suppidesse, smuutidesse, küpsetistesse ja kotletitainasse. Paras annus inimese kohta on 20 grammi värskeid nõgeseid või 2–4 grammi kuivatatud nõgesejahu.

Kevadel võib koguda ka kõrvenõgese juuri. Kel eesnääre suurenenud, saab abi kõrvenõgese juure pulbrist, keedisest või tinktuurist. Jahvatatud või purustatud juuri võib lisada teesegusse koos metskuldvitsa, peterselli ja põdrakanepiga.

Ettevaatlik tuleb kõrvenõgese lehtede tarvitamisel olla neeru- või südamepuudulikkuse ning kõrgenenud verehüübimise korral.

Paiselehe õied

Paiselehe õisi saab korjata õitsemise alguses puhta loodusega paikadest. Vanemate õite sees võivad elada putukad. Lehed tuleks hoolikalt ja kiiresti kuivatada. Paiselehe keemilisse koostisse kuuluvad lima, saponiinid, flavonoidid, karotenoidid, steroidid, orgaanilised happed, innuliin ja alkaloidid.

Paiselehe õisi on soovitatav kasutada kuiva köha, ülemiste hingamisteede katarri, astma ja bronhiidi puhul. Need aitavad ka nakkuslikust põletikust alguse saanud bronhide laienemise ja põletikulise eritisega kulgeva kopsuhaiguse korral. Tegemist on ühe tõhusaima taimega, kui on tarvis kopse puhastada. Lastele võib teha noortest paiselehe õitest siirupit.

Talveks kuivatage vaid värskeid alles õitsema hakanud õisi. Kuna need sisaldavad palju niiskust, tuleb need väga hoolikalt kuivatada ja säilitada pimedas kohas paberkotis või klaaspurgis.

Raseduse aja tasub paislehe õite tarvitamisega ettevaatlik olla. Õied sisaldavad maksale kahjulikke alkaloide, kuid teesse neid palju ei eraldu. Kuna paiselehed koguvad endasse raskmetalle, ei tohiks neid pikalt tarvitada, küll aga võib juua nädal-paar ja panna teesegudesse.

Naat

Naat on üks esimesi rohelisi loodusande, mis kasvab looduses väetise ja keemiata. Seda on kasutatud liigeste puhastamiseks ning soolade ja vee organismist väljaviimiseks.

Esimesed mahlased naadilehed sobivad suurepäraselt omleti, piruka või supi sisse. Mina teen näiteks omletti sibula, paprika ja naadilehtedega. Lahtise piruka sisse panen umbes poolteist liitrit naadilehti koos paprika, kodujuustu või riivjuustuga ja rõõsa koorega. Supi sisse panen kruupi või riisi, kartulit, porgandit ja naati, maitse andmiseks sellerit või lauke ning garneeringuks keedetud muna ja hapukoort.

Naadilehti saab kasutada veel kotlettides ja muffinites ning nüüd on hakatud naati ka salatitesse lisama ja sellest valmistatakse pestot. Maitsestada saab naadipestot mädarõika, küüslaugu ning juustudega. Mina kasutan maitsestamiseks ühte-kahte maitsetaime, näiteks on hea kooslus mädarõigas, õli, naat ja sool.

Kõigile ei pruugi naat sobida. Näiteks kõhunäärme ja sapipõiepõletiku korral ning samuti liigestehaigetel võivad tekkida valud.

Aprillis saab veel koguda pungi, pohlalehti, Islandi samblikut, maapirni mugulaid ja võilille, takja-varemerohu juuri, millest kõigist on olnud juttu eelnevates artiklites

Aprillis saabub ka karulauguaeg, millest saab põhjalikumalt lugeda järgmisest Maa Elust. Retsepte ja nõuandeid leiab meie veebiküljelt www.ravimtaimeaed.ee ja Facebooki lehelt. Samuti olete oodatud Karepa aeda koolitustele.