Metsauuendus kui omaniku kohustus

Metsaistutustalguid korraldatakse tänapäeval nii riigimetsas kui ka erametsas.

FOTO: Viio Aitsam

„Et järeltulevatele põlvedele jääks samaväärne või väärtuslikum mets,” on üks metsauuendajate põhireegel.

Metsa uuendamise all ei mõelda ainult puutaimede istutamist. See võib olla ka külv või hoopis looduslik uuendus, millele metsaomanik saab mitut moodi kaasa aidata. Igatahes tuleb enamasti kahe aasta jooksul pärast raiet midagi ette võtta, et viie aasta pärast kasvaks samal alal noor mets.

 Mõnikord võib metsaomanik väiksema vaevaga hakkama saada: näiteks hall-lepiku raiumise järel loetakse sobilikuks uuenduseks ka halli lepa järelkasv, mis tavaliselt kasvab ise. Eriti vaevaliseks võib samas kujuneda viljakate kasvukohtade okaspuumetsa uuendus, kuna seal tuleb uus mets istutada ja istutatut veel mitu aastat hooldada, et rohi ja lehtpuud kalleid taimi enda alla ei mataks.

Kontroll igal aastal

Omanikele metsaseadusega pandud kohustuse täitmist käivad keskkonnaameti metsaspetsialistid igal aastal kontrollimas. Juhuvalikuga valitakse välja teatud hulk raiutud (kahe aasta eest, viie aasta eest ja varem raiutud) metsaalasid. Siis minnakse metsa ja loetakse nendel aladel noored puud kokku.

Kui ala ühe hektari kohta kasvab ühtlaselt poolemeetriseid või kõrgemaid puid vähemalt 1000 (kuusk) või 1500 (mänd, tamm; teised uuendusena arvesse minevad puuliigid siis, kui on vähemalt meetrised), on kõik korras. Kui noori puid on vähem ja metsaomanik pole soovinud metsauuenduseks tähtajapikendust, võib amet talle teha märgukirja või ettekirjutuse, millega kohustust meelde tuletab. Kui metsaomanik ei reageeri, võib asi isegi sundistutamiseni minna.

Suhteliselt hästi?

Hiljuti avalikustas keskkonnaamet mullused metsauuenduskontrolli tulemused. Üldmulje järgi on olukord hea. Amet nentis, et kontrollitud 4723 metsaeraldisest 77 protsendil oli piisav metsa järelkasv tagatud ja enamik Eesti metsaomanikest uuendab metsa nõuetekohaselt.

Kui andmeid lähemalt uurida, siis pilt enam nii roosiline pole. Kontrolliks eraldisi valides ei tee amet vahet, kas tegu on riigi- või erametsaga. Piltlikult öeldes on ühes pajas professionaalselt metsi majandav RMK ja väga erinevate oskuste-kogemustega erametsaomanikud. Kui metsi oleks kontrollitud eraldi, oleksid riigimetsa näitajad paremad ja erametsa näitajad kehvemad.

Ka ainuüksi erametsa osas on suuri erinevusi. Laias laastus saab öelda, et metsaühistutesse koondunud erametsaomanikud uuendavad metsi järjekindlamalt ‒ paljudes tänapäeva metsaühistutes on ametis professionaalsed metsamehed, kes korraldavad metsatöid ühistu kaudu või vähemalt tuletavad hajameelsele metsaomanikule õigel ajal metsauuenduskohustust meelde.

Suures plaanis

Üks erinevus on riigi- ja erametsal veel. Riigimetsal on oma metsakorraldajad ja arvepidamine, mis võimaldab näpuga järge ajada ja iga hetk ütelda hektarite kaupa täpselt, kui kaugel tööga ollakse. Teada on raiemaht, istutatud või külvatud alad, hooldustööd jne.

Erametsa kui terviku kohta pole teada õieti midagi ja riigimetsaga seda üks ühele võrrelda ei saa, kuna metsade koosluski erineb: erametsade hulgas on märksa rohkem isetekkelist ja väga eriilmelist lehtpuumetsa.

Uuendusraiet saab metsaomanik teha, kui esitab keskkonnaametile metsateatise. Sel dokumendil on tõesti ka raieandmed kirjas, aga teatis ei pruugi tähendada tegelikku raiumist. Kui näiteks talv on soe ja pinnas pehme, nagu tänavu, võib omanik raiumise järgmiseks aastaks edasi lükata (metsateatistel märgitud raie ja tegelikkus võivad erineda 30, isegi 40%). Metsauuenduse kohta omanikud enam teatisi esitama ei pea ja selle tegelikku mahtu saab üksnes oletada.

Eestis on 2,2 miljonit hektarit metsamaad, millest umbes pool riigimetsa ja pool erametsa. Riigimetsa uuendatav metsapind on aastas umbes 10 000 hektarit. Et umbkaudu erametsaomanike tegelikku istutusmahtu teada saada, võetakse turul olevate metsataimede arv, millest lahutatakse riigimetsa istutatud taimed. Eelmisel aastal oli taimi 27,7 miljonit tükki. RMK istutas riigimetsa neid 19,3 miljonit ja erametsadele jäi 8,7 miljonit, millega sai uuendada 5079 hektarit raiesmikke. Tänavu on taimi turul 29,9 miljonit ja asjamehed ennustavad, et erametsas neid kõigile soovijatele ei jätku.

Tegelik metsauuendushuvi

Keskkonnaamet märgib eelmise aasta kontrolliaruandes, et 4723 eraldisest 427 juhul (enamasti riigimets) on omanik taotlenud metsa uuendamise tähtaja pikendust ja on selle ka saanud. 54 eraldise omanikule saatis amet märgukirja metsauuendamise kohustuse täitmatajätmise pärast: ei olnud maapinda ette valmistatud ega istutatud või külvatud ja polnud ka tulevikus metsalootust andvat looduslikku uuendust. Üldpilti need arvud, nagu öeldud, ei näita.

Kui omanik on jätnud metsa uuendamata ja uuendust pole ka looduslikult tekkinud, võib peale muu tulla tüli naabriga, sest sellise alaga piirnevatel metsamaadel on keelatud lageraiet teha.

Et erametsaomanike metsauuendushuvi on aasta-aastalt kasvanud, näitab see, et Erametsakeskuse kaudu makstava uuendustoetuse summad on lõhki. Täielikku pilti ei saa aga sellestki. Näiteks 2014. aastal maksti seda toetust maapinna ettevalmistuseks, istutamiseks, hooldustöödeks ja taimede soetamiseks kokku ligi miljon eurot 1106 füüsilisele isikule, 96 FIEle, 221 juriidilisele isikule. Kokku 1423 toetusesaajat, aga metsaomanikke on Eestis üle 100 000.

Kuidas hindate metsaomanike metsauuendushuvi?

VIKTOR LEHTSE, Virumaa Metsaühistu juhatuse esimees:

Metsaomanikud on erinevad. Ühed majandavad oma metsi, kasutavad võimalusel ka toetusi. Teised on samuti aktiivsed tegutsejad, aga toetusega ei taha mingilgi juhul end siduda. Kasutavad füüsilistele isikutele kehtestatud maksusoodustust, mis võimaldab raietulusid tuludeklaratsioonis kuni kolmeks aastaks edasi kanda ja neist metsauuenduskulud maha arvata. Kolmandad ei tee ilma toetuseta mitte midagi. Neljandad ei tee midagi, olgu toetust või mitte.

Nii maksusoodustustel kui ka uuendustoetusel on positiivne mõju, istutamine ja noore metsa hooldus on tegutsejate metsaomanike seas käima läinud. Huvi metsa uuendada elavneb.

ÜLLE LÄLL, MTÜ Minu Mets juhatuse liige:

Meie ühistu liikmed on kiitust väärt. Nad on uuenduse vajalikkusest teadlikud ja neile on abiks uuendustoetus, kuid toetus ei ole istutamise põhjus. Nüüd, kui seda toetust kõigile soovijaile enam ei jätku, hoiatan metsaomanikke enne taotlusvooru alati, et raha ei pruugigi saada. Seetõttu vähem istutama pole hakatud.

Meil on käibel ütlus: kui metsauuendust hooldada ei kavatse, pole mõtet istutusele raha kulutada. Peame silmas hooldusvajadust metsakultuuri kolmel esimesel kasvuaastal. Meil Järvamaal on viljakad kasvukohad, siin ei tule ise midagi. Ikka ainult raske tööga, nagu klassikud on öelnud.

Nende metsaomanike kohta, kes ühistu liikmed pole, ei oska midagi öelda, nende mõttekäik on teistsugune, aga see võib tuleneda ka info puudumisest.

MIKK LINK, Läänemaa Metsaühistu tegevjuht:

Istutatakse rohkem kui varem, aga see ei käi kõikide metsaomanike kohta. Läänemaa Metsaühistu näitajad on küll väga head ‒ uuendame 80% raiutud lankidest. Kuid üldisem seis on kehv, metsaomanikud tihti ei teagi, et neil on kohustus mets uuendada.

Just vähene teadlikkus teeb murelikuks. Kui omanikud ei tea metsaseadusest tulenevat uuendamise kohustust, siis kohe kindlasti ei ole nad teadlikud ka metsauuendamisest kui võimalusest oma vara väärtust kasvatada. Kes peaks neile sellest rääkima? Turu hooleks seda jätta ei saa, sest turg tõmbab küll puitu metsast välja, aga ei tõmba taimi mulda.

Riigil näib olevat huvi, et Eestis oleks maa käibes ja kasutuses. Metsanduse arengukavaga on seatud eesmärk, et erametsade raiesmikest uuendataks 40% (praegu alla 20). Riik saab metsaomanike käitumist mõjutada toetustega ja see tähendab, et uuendustoetus peab säilima. Mõjutada saab ka maksupoliitika abil. Praegune võimalus kanda raietulu kolmele järgmisele aastale edasi on keeruline ja bürokraatlik. Selle asemel võiks eraisikust metsaomanikele kehtida tulumaksuvabastus kuni 6000 eurot.

Metsaseadus

 • Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 ha suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.

• Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.

• Metsa uuendamise võtted: maapinna ettevalmistamine (külvi või istutuse võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks); puuseemnete külv; puude istutamine; metsakultuuri hooldamine; loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.

Populaarne

Tagasi üles