Kogenud tomatikasvataja saab alati rikkaliku saagi

Kindlasti mõjutab taimede saagikust ja maitseomadusi koht, kus taimed kasvavad, milline on kasvuhoone.

FOTO: Erakogu

Juba seitsmekümnendate aastate teisest poolest peale tuhandeid tonne tomateid ja kurke kasvatanud Ülle Raudsepp teab, kuidas saada koduaias parimat saaki. Järgida tuleks kõiki peamisi reegleid, siis peaks saak külluslik tulema!

Praegu on Ülle Raudsepp OÜ Anu Poed juhataja ning Taani Juliana kasvuhoonete maaletooja ja edasimüüja (vt www.kasvuhooned.ee), kuid kogu elu on ta põhitöö kõrvalt kasvatanud kasvuhoones kurke ja tomateid. Seetõttu oskab ta aiapidajatele-hobiaednikele parimat nõu anda – alates taimede valikust kuni kasvuhooneni välja.

Niru saaki polnud kunagi

„1970. aastate teisest poolest kuni 1990. aastateni kasvatasime Peipsi ääres suurtes kilemajades kurke müügiks Leningradi turule. Meil olid nii suured kilemajad, et teise otsa ei näinud,” räägib Ülle Raudsepp. Igal kevadel panid nad kasvuhoonetele uue kile, mis oli talvel katki läinud. Kilemaja sees harisid nad maad hobuse ja traktoriga, oma laudast veeti oma loomade sõnnikut ja saak oli väga rikkalik. „Niru saaki ei olnud kunagi,” kiidab Ülle, kelle sõnul kasvatati neil aegadel põhiliselt kurgisorti „Libelle”, mis vajas tolmlemiseks putukaid-mesilasi ning selleks osteti kilemajade juurde ekstra mesilastarud.

Tänapäeval on aiaomanike ja kurkide-tomatite kasvatajate jaoks palju muutunud, on tulnud rohkelt uusi häid kurgi- ja tomatisorte, sobivat mulda müüakse juba poes, aga on ka uued imelisi tingimusi võimaldavad kasvuhooned, millest võis mõnikümmend aastat tagasi vaid unistada.

„Nüüd on uued sordid iseviljuvad hübriidsordid. Näiteks mulle meeldib nüüd kasvatada väikeseviljalisi varajasi kurgisorte „Adam” F1 ja „Alex” F1. Need on hea maitsega ning sobivad hästi talveks sisse teha!” F1 tähendab Ülle Raudsepa sõnul, et seemned on saadud ristamise teel ja selle taime seemnetest ei saa enam sordikurki. Üldiselt on hübriidsordid saagikamad ja haiguskindlamad kui teised sordid.

Tomatisorte on ohtrasti ja seepärast on Ülle Raudsepp viimase kümne aasta jooksul proovinud ise väga paljusid kasvatada, et saada aimu, mis Eestis kasvatamiseks sobib, mis on head, mis kasvavad jõudsalt ja annavad head saaki. „Minu lemmiksortideks on jäänud rohkem Eesti sordid,” märgib ta.

Parimad tomatisordid

Meie Eesti (Jõgeva Sordiaretuse Instituudi) tomati sortidest on Ülle Raudsepa kogemuse põhjal parimad:

1) indeterminantne hübriidsort „Malle” F1 – väga saagikas ja haigustele vastupidav,

2) väga hea maitsega on suureviljaline „Vilja”,

3) hea sort on ka väikeseviljaline „Maike” ja suureviljaline „Mato”,

4) avamaale sobivaim on „Terma”,

5) aknalauale ja rõdule passib „Varto”.

Veel on Ülle Raudsepp kasvatanud sorte „Visa” F1, „Erk”, „Koit”.

Teistest sortidest on tema sõnul head „Lemon Boi”, mis on kollane, magus tomat.

„Bologna” on varajane, pooldeterminantne ja väga saagikas sort.

Kuidas ja mida kasvatada

Tomatit tuleb Ülle Raudsepa sõnul valida kasvukoha järgi. Kui kasvukoht nõuab, siis tuleks valida determinantsed sordid, seega madalakasvulised – nende kasv lõpeb umbes 80 cm juures õiekobaraga.

„Kui on kõrgem kasvuhoone, võib valida indeterminantsed sordid (latv kasvab piiramatult), siis on soovitatav tomatilatv augusti alguses ära näpistada, teha seda kuuenda kuni kaheksanda viljakobara pealt, jättes viimase viljakobara peale veel alles kaks lehte. Ja lehekaenlast tuleb varakult ära murda kõik külgharud! Külgvõrseid tuleb ära võtta kogu aeg,” selgitab Ülle Raudsepp.

Proovida tasub aga kõiki uusi sorte, mis müügile tulevad, sest nende hulgast võib leida uue lemmiku. Nii palju kui on inimesi, on ka eri maitseid ja arvamusi.

Algajale aednikule

Algajal on Ülle Raudsepa sõnul lihtsam kasvatada poolkõrgeid ja madalamaid tomatisorte. Neil on vaja vähem külgvõrseid eemaldada, mis kasvavad välja lehekaenlast. „Piisab, kui võtate ära kaks-kolm kõige alumist külgvõrset ja lasete taimel vabalt saaki kanda. Madalamatel sortidel ei ole vaja ka latva eemaldada, sest taim lõpetab ise kasvamise kuuenda või seitsmenda viljakobara pealt.”

Taimed – kas kasvatada ise või osta

Ülle Raudsepp ütleb, et tema kasvatas varem kõik taimed ise. „Meil oli köetav klaasist kasvuhoone, kus kasvatasime taimi nii kaua, kuni saime need kilemajadesse istutada. Nüüd olen taimi ka turult ostnud, aga vaid ühelt kindlalt müüjalt. Kui ei saa ise kasvatada, siis võib taimi osta turult või taimelaatadelt. Taimede valimisel peaks eelistama kasseti- või potitaimi,” soovitab ta. Kuna kurgi juured on õrnad, siis on hea, kui neid ümberistutamisel katki ei tee. Samuti on kurkidel levinud mitmesugused juurepõletikud ja seetõttu tuleb taimi valides vaadata, et juurekael (mullapinnal olev varre osa) oleks terve, soovitab kogemustega kasvataja.

Millal istutada

Kütteta kasvuhoonesse istutab Ülle Raudsepp tomatid ja kurgid maha mai keskel, siis on juba märtsi algul külvatud redised ära söödud ja võib uued taimed sisse kasvama panna.

Kasvuhoones võib edukalt kasvatada koos tomatiga ka teisi kultuure – kurk, paprika jne.

„Kasta soovitatakse kasvuhoones hommikul, siis jõuab niiskus kasvuhoonest päeva jooksul välja aurustuda ega tule haigusi. Väga hea on kasta soojenenud veega.”

Ülle Raudsepp rõhutab, et temperatuuri langus ei tekita nii palju kahju kui just liigne niiskus. „Hea tuulutus on väga oluline, see aitab vältida taimehaigusi!”

Istutusauku pange rammu

Mõnedki hobiaednikud kurdavad, et ei tea, miks just sel aastal tomatilehed pruuniks läksid, miks oli vähe õisi ja vähe saaki jne. Põhjusi võib olla mitmeid, kuid kasvatades tuleks järgida teatud nõudeid.

Ülle Raudsepp rõhutab, et tomatitaimi kasvukohale istutades paneb tema istutusauku alati hobusesõnnikukomposti või kõdusõnnikut. „Orgaaniline väetis muudab mulla struktuuri paremaks. Ma pole oma kasvuhoonetes kunagi kasutanud keemilisi väetisi.”

Ta on ära proovinud ka selle, et pani istutusaugu põhja räimi, sest räimes on palju fosforit ja lämmastikku, see on taimedele toit – väetiseks. „Aga mul on olnud kogu aeg hea saak, nii et ei teagi, kas räimed veel paremaks tegid.”

Väetamise nippe

Koduaias võiks eelistada looduslikku päritolu väetisi. Need võivad olla omavalmistatud või kaubandusvõrgust hangitud kompostid. Parimad kompostid saadakse veisesõnniku või hobusesõnniku baasil.

Üks-kaks korda suve jooksul võib kasutada kanasõnniku ja adru graanulitest valmistatud lahust.

Väga hea on omavalmistatud nõgesekääritis, mida võib kasutada pealtväetisena.

Ülle Raudsepp lisab, et keemilisi mürke pole tal vaja läinud, sest õnneks ei ole haigusi tulnud. Kui tõbi peaks tulema, siis saab ka looduslike vahenditega hakkama.

Kasvuhoone on samuti tähtis

Kindlasti mõjutab taimede saagikust ja maitseomadusi koht, kus taimed kasvavad, milline on kasvuhoone, teab Ülle Raudsepp. Kvaliteetne, soojapidav, kõrge-õhurikas, avar kasvuhoone on alati parem kui vana kilemaja.

Tänapäeval on tema sõnul tugevamad kasvuhooned alumiiniumkarkassiga ja katteks saab valida kas:

1) 3 mm tavalist klaasi, 3 mm või 4 mm karastatud klaasi,

2) 6 mm polükarbonaati või 10 mm polükarbonaati.

Polükarbonaatkate või klaas

Polükarbonaatkate on Ülle Raudsepa hinnangul taimedele parem, sest sellel on head isolatsiooniomadused, see on soojapidavam kui klaas, samuti on sellel varjutusefekt – kuuma päikesega on taimedel ja ka endal väga mõnus kasvuhoones olla, UV-kiirte kaitse, pikem hooaeg: juba väga varakult saab kevadel taimi kasvama panna ja hilissügiseni vilju korjata. „Klaas on aga meie vana hea traditsiooniline materjal, paistab hästi läbi ning karastatud klaas on ka turvaline,” ütleb ta.

Ülle Raudsepp lisab, et võib valida variandi, kus kasvuhoone seinad on karastatud klaasist (väljast on väga hästi sisse ja seest välja näha) ja katus on 10 mm polükarbonaadist, mis varjab otsese päikese eest. „Ka Anu Poed OÜ kodulehelt www.kasvuhooned.ee leiate just sellised kvaliteetsed ja vastupidavad kasvuhooned, kus taimedele meeldib kasvada ja endal on hea olla.” Ülle tunnistab, et talle avaldavad muljet nende pakutud uhked kasvuhooned Orangeri või Premium.

Tagasi üles