Autolammutuste liit võitleb taaskasutuse eest ja rumaluse vastu

Eesti Autolammutuste Liidu tegevjuht Viktor Hütt. Foto: Toomas Šalda

Kui teie neljarattaline sõber on oma elu ära elanud või on sel vaja mõni osa ära vahetada, siis on kasulik teada, et meil on Eesti Autolammutuste Liit ja nende koduleheküljel on lahtrid, kuhu vähese vaevaga andmete sisestamise järel saate peagi teada, millist hinda teile kasutuskõlbmatuks muutunud auto eest pakutakse või kas mõni lammutus ja mis raha eest müüb just teile vajaliku varuosa.

Autolammutuste liidus on praegu 39 liiget, neist mõni igas Eesti maakonnas, välja arvatud Hiiumaa, aga sealgi on koht, kus küll ei lammutata, aga vana auto saab ära müüa. „Põlvamaal polnud pikka aega ühtki ametlikku lammutust, kuid nüüd alustas Mammastes uus lammutus ja astus ka meie liikmeks,” ütleb Eesti Autolammutuste Liidu tegevjuht Viktor Hütt. On ka lammutusi, mis liitu ei kuulu, neist igaühel selleks oma põhjus. „Paar liiget on välja visatud, sest nad ei teenindanud kliente soliidselt, ausalt ja korrektselt. Aga üldiselt me ei reguleeri konkreetse autolammutuse käitumist, kuigi kliendid võtavad probleemide tekkimisel ka meiega otse ühendust. Kuulan siis pettunud kliendi ära ja palun vabandust, aga meie kui liit ei saa võtta kohtumõistja positsiooni, me ei hakka uurima, meie ressurss ei luba seda. Selleks on tarbijakaitseamet. Iga äriühing vastutab oma tegevuse eest ise. Arutame neid probleeme oma üldkoosolekutel ning juhime tähelepanu, et ühe liikme negatiivne käitumine rikub kõigi liitu kuulujate mainet, aga tavaliselt me mingeid sanktsioone ei rakenda. Tõsiseltvõetavatest lammutustest ei ole meie liikmed viis-kuus,” selgitab Hütt.

Liit annab kindlustustunde

Liitu kuulumine annab Hüti sõnul kliendile pigem kindlustunde, et tegu pole juhusliku lammutajaga, vaid pädeva tegijaga, kes vastutab oma tegude eest. „Autolammutuste äriidee on lammutada autosid, anda ära jäätmed, võtta maha kasulikke varuosi ja ära müüa. Varuosapäring on nii meie liikmete kui ka klientide jaoks oluline asi. Meie kodulehel saab meie kõigile liikmetele korraga saata varuosapäringu või küsida romu müügi kohta. Mõlemat võimalust kasutatakse aktiivselt. Päringuid tuleb päevas 300–400, esmaspäeviti isegi kuni tuhat. Kui vastust ei saa, järelikult pole seda osa saada, meie peale ei tasu sel juhul pahandada, kuigi aeg-ajalt helistatakse ja ei olda rahul. Kui aga on suhteliselt levinud osa ning küsija saab palju pakkumisi, siis saab ta valida kas hinna või millegi muu järgi endale sobivaima pakkuja.”

Lammutustes töötavad oma ala tõelised pühendunud profid, keda juristiharidusega Hütt vaatab sügava lugupidamisega ja kohati lausa imetleb. „Mehel on angaaritäis riiuleid ja varuosi, küsid ta käest mingit asja, ta läheb joonelt kindlasse kohta, ronib redeliga kolme meetri kõrgusele ja võtab kuskilt ilma õieti sinnapoole vaatamatagi sulle vajaliku jupi. Selliste ladude ja meestega tekitab raskusi asjaolu, et inimene ja tema „kõvaketas” on asendamatud – peremees jääb haigeks, töö seisab. On üsna tavapärane, et osa liikmeid ei saa isegi liidu koosolekutel osaleda, sest on üksinda tööl. Samas on neidki, kes rakendavad moodsaid IT-lahendusi, mis tekitab kulusid, kuid töö muutub hulga lihtsamaks. Autolammutuste jaoks on isegi päris oma laoprogrammid välja töötatud.”

Auto ei ole vanametall

Eesti Autolammutuste Liidu juhtmõte on „Auto ei ole vanametall. Müü oma romusõiduk autolammutustele taaskasutamiseks”. Siin oleme näiteks põhjanaabritest maha jäänud. „Kui võrrelda Soomet ja Eestit, siis Soomes tuleb inimesel, kelle auto enam sõitmiseks ei kõlba, esimesena pähe autolammutus, meil aga vanametalli kokkuost. Autolammutus oleks enamasti kasulikum ja loodussõbralikum valik. Võtke pakkumised metalli kokkuostust ja autolammutustest ning veenduge ise. Kõige rumalam on metalli kokkuostu viia suhteliselt uusi avariilisi masinaid, millel on veel hulk kasutuskõlblikke osi küljes. Samas on ka autosid, mille osade järgi puudub igasugune nõudlus, lammutuste omanikud teavad seda asja kõige paremini. Metalli kokkuostu peaks ikkagi jõudma ainult auto need osad, millega enam mitte kellelgi mitte midagi teha ei ole. Taaskasutus on tähtis printsiip.”

Viktor Hütt ei tee saladust, et metalli kokkuostjad on autolammutuste kõige suuremad konkurendid ja kasutavad ka ebaausaid võtteid. „Seal võetakse vastu ka juba pooleldi lammutatud masinaid, mida ei tohi vastu võtta, sellega toidetakse illegaalseid lammutajaid, kes viskavad ülejäägid metsa alla ja kõik, mis kokkuost vastu võtab, müüakse sinna. See on ebaaus konkurents. Kokkuost tohib vastu võtta ainult komplekteeritud autosid. Varem ei tohtinud metalli kokkuostjad üldse romusid vastu võtta, sest see on ohtlik jääde, mida tohib vastu võtta ainult ohtlike jäätmete käitlemislitsentsiga juriidiline isik, mida metalli kokkuostjad ei olnud. Hakkasime neid pitsitama, aga nüüd on nad need dokumendid endale vormistanud, nii et nad on samaaegselt justkui ka autolammutused,“ selgitab Hütt.

„Probleem on selles, et tegelikult nad ei lammuta. Purustajatesse saadetakse needki autod, millel on küljes kümneid detaile, mida võiks uuesti turule saata. Nende äriplaani ei mahu selline nikerdamine. Metallikokkuostjad võtavad Eestis vastu mitu korda rohkem romusõidukeid kui kõik meie autolammutused kokku. Nii tulebki välja, et vanametalli kokkuostja, kes ise ei lammuta, raiskab korduskasutuse detailid ära. Meie oleme neist nõrgemad ja vaesemad ning, mis seal salata, meie reklaamitegevus on nendega võrreldes lahjem. Nii võetaksegi meie nina alt töö ära, kuigi jäätmeseadus ütleb, et varuosade taaskasutust tuleb eelistada metallipurustajasse saatmisele. Miks neile need tegelikult fiktiivsed load antakse, mina ei tea. Keegi ei kontrolli ka. Kuna nad on saanud autode lammutamise loa, olen neid meie organisatsiooni kutsunud, nad naeravad selle peale ja ütlevad otse, et ei kavatsegi lammutama hakata, nemad on metalli kokkuostjad. Ja neid on palju. Olen ametnikele neid muresid kümneid kordi kurtnud, neid ei huvita. Keskkonnaministeeriumi ametnik kehitab õlgu ja klõpsutab võimsa metallikokkuostja logoga pastakat …

Eesti on liiga truu Euroopale

Nagu autolammutustel muresid vähe oleks, püütakse Hüti kinnitusel Eestis sageli seadustada mingeid ELi direktiive, mida kuskil mujal ei rakendata. „Uute liikmete värbamisel saan öelda, et ilma meie organisatsioonita oleks käiku lastud nõue, mille kohaselt peaksid autolammutuste suured platsid kogu ulatuses olema betoneeritud või asfalteeritud. Kui see oleks läbi läinud, oleks meie liikmeskond vähemalt neljandiku võrra kahanenud. No ei ole vaja kogu platsi betooniga katta! Piisab, kui seda tehakse kohas, kus autod seisavad enne jääkvedelike väljutamist. Seejärel võib romu ju endast keskkonnale ohtu kujutamata ka mulla peal seista. Oleme päris paljude ebareaalsete eelnõudega võidelnud. Sageli paraku tulutult.”

Romusõidukeid on Eestis suuremate ja rikkamate riikidega võrreldes ikkagi üsna vähe ja seetõttu ongi turu ebaõiglane jaotus autolammutuste liidu liikmetele eriti valus. „Sõidame aprilli keskel Hollandi autolammutusi vaatama. See on hoopis teine maailm: seal tuleb lammutustesse ka selliseid autosid, mida pärast väikest putitamist saab vabalt edasi müüa, autode hulk ja käive on meiega võrreldes tohutu. Ühes lammutuses võetakse sageli vastu sadu masinaid päevas. Aga tegu on ka võimsa transiitmaaga. Elukeskkonna mõttes on muidugi hea, et meie autolammutustel nii palju tööd ei ole. Ja hakkama tuleb saada selles keskkonnas, kus sa oma äri oled käima pannud,” võtab Hütt jutu kokku.

Mis on Eesti Autolammutuste Liit?

MTÜ ELV – Autolammutuste Liidu eesmärgid on liidu liikmete tegevuse koordineerimine ja informatsiooni vahetus, romusõidukite keskkonnasäästliku käitlemise propageerimine ja keskkonnaressursi säilitamine varuosade korduvkasutusse suunamise kaudu ja tootjavastutusprintsiibi ellurakendamisele kaasaaitamine. Organisatsiooni  põhiülesanded on liidu liikmete esindamine (omavalitsused, riik, Euroopa) ja osalemine liidu liikmeid puudutavate õigusaktide väljatöötamisel. Liidu tegevjuht Viktor Hütt ütleb, et tegu on klassikalise äriühingute  katusorganisatsiooniga. „Näiteks tehakse seadustes pidevalt muudatusi, mis puudutavad otseselt ka autolammutusi: eelkõige jäätmeseadus, mis on väga mahukas ja tänu ELi ametnikele pidevas muutumises. Ühte autolammutust ei võeta seaduste väljatöötamisel jutule, katusorganisatsioon on mõjukam.”