Loomaaias süüakse kõike hea isuga

Foto: Kristina Traks

Riiulitel ootavad sööjaid kirsikompott, Kalevi vaniljeküpsised, makaronid, mitut sorti pudrumaterjal. Kõrvalruumis on valmis õunad, banaanid, apelsinid, viinamarjad. Ei, see pole mõne restorani ladu, vaid Tallinna Loomaaia söödaköök ning sööjateks on loomaaia asukad.

Toita on vaja umbes 1000 suud ja nagu ütleb loomaaia söödaköögi juhataja Jelena Motorenko, siis isu loomakestel juba jätkub. Tema vastutab loomadele söögi muretsemise eest ning koguseliselt kõige rohkem ostab ta heina – eelmisel aastal söödi seda ära lausa 272 tonni. Pole ime, et seda nii palju kulub, sest üksainus elevant (ja neid on loomaaias kolm) sööb nädalaga ära terve heinapalli. Üldse ongi elevandid loomaaia isukaimad sööjad – päevas vajab üks elevant 150 kilo toitu ja 190 liitrit vett. Üldiselt aga ostetakse heina 20–25kilostes pakkides. Üksnes elevantidele, jakkidele ja piisonitele tellitakse suuri heinarulle, sest neid on hõlbus loomadele ette anda.

Hästi maitsevad loomadele ka köögiviljad, eriti porgandid. Neid antakse nii väikestele närilistele kui ka suurtele paksunahalistele. „Köögivilju ostan juba väljakujunenud partneritelt ja suurim hankija on Sagro. Lisaks porganditele süüakse meil peeti, kaalikat ja kartulit. Põhimõtteliselt võib öelda, et loomad söövad samu asju, mis inimesedki,” selgitab Motorenko.

Mitut sorti vihad

Rohusööjad loomad armastavad krõpsutada ka puuoksi, mida neile vihtadena ette antakse. Motorenko sõnul on kõigi lemmikud paju ja kaseoksad ning kõik, kes söövad rohtu, armastavad ka oksi. „Aafrika elevandid söövad suure naudinguga tavalisi Eesti pajuoksi,” ütleb ta. Nüüd, kevadel, võetakse inimestelt heategevuse korras vastu pirni- ja õunapuude oksi, mis kevadisest puudelõikusest üle jäävad. Need olevat loomade arvates lausa delikatess. Talvel aga pannakse siin nahka oma aja ära elanud jõulukuused, mida kingivad loomaaiale mitmed suured poed.

Nõgesed on teadupärast väga vitamiinirikkad ning sel põhjuselt antakse neid ka loomadele. „Nõgesevihtasid tellin Lääne-Virumaalt ühelt naiselt, ta toob mulle need juulis-augusti alguses. Võtan neid 3000–4000 tükki ja sellest kogusest jätkub terveks aastaks,” ütleb Motorenko.

Loomaaial on olemas oma külmkambrid ning suve jooksul ostetakse need täis marju – pohli, jõhvikaid ja mustikaid. Marju armastavad väga palju loomad, nagu karud, ahvid, marmosetid, kured. Isegi elevandile meeldib marjadega maiustada.

Kogu toidukraami kohta kehtib põhimõte, et see peab olema kvaliteetne. Jah, porgand ja kartul võivad olla küll väiksemad, kui inimestele kõlbaks müüa, aga midagi hallitanut või mädanenut loomadele ei anta. „Riknenud söödast võivad loomad haigeks jääda ja kuna nad on meil kõik eksootilised, siis ravi võib olla keeruline,” selgitab Motorenko. „Kui meie, inimesed, ei söö hallitanud asju, siis samamoodi ei söö seda ka loomad.”

Sobilikku liha on keeruline leida

Suur osa loomaaia asukatest on lihasööjad ning nendele toidukraami osta on Motorenko sõnul mõnikord keeruline. Lihagi peab olema kvaliteetne ega tohi olla liiga rasvane. Valdavalt ostetakse sea- ja veiseliha ning kuigi inimesed pakuvad mõnikord ka lamba- ja hobuseliha, siis seda sorti liha ostetakse pigem harva. „Ostame terve looma tükeldatuna ja kõik süüakse ära. Ribisid ja konte söövad kotkad, pehmet liha näiteks tiigrid ja karud, samuti teeme ise hakkliha,” kirjeldab Motorenko.

Naaritsad ja kotkad armastavad väga maiustada hiirte ja rottidega ning neid tellib Motorenko külmutatuna koguni Saksamaalt, kust saab neid mõistliku hinnaga osta mitmes suuruses. Küülikuid, hiiri, rotte ja mitut sorti prussakaid kasvatatakse elavtoiduks ka koha peal.

Üht-teist kasvatakse ka loomaaias endas – näiteks kõrvitsat, kapsast ja tomatit kasvuhoones. Isegi mesilasi peetakse ise ning oma mesilast jätkub mett nii maiuseks loomadele kui ka loomaaia külastajatele müügiks.

Sügiseti võtab loomaaed inimestelt vastu kõrvitsaid ja õunu. Põhimõte on õuntega jällegi see, et ussitanud võivad need olla, kuid kindlasti mitte mädad. Paljud lapsed on ehk sügisel kogunud tammetõrusid, millega siin maiustavad mets- ja tüügassead, kuid selle asjaga on praegu väike paus – kuni Eesti metsades võimutseb seakatk, tõrusid loomaaias vastu ei võeta. See veel puuduks, et katk siiagi jõuaks.

Toidulaud on kirju

Kõige kiirem aeg loomaaia söödaköögis on varahommik, sest kella kümneks peab kõikidel loomadel nosimine juba ees olema. Sellepärast algab siin tööpäev pool kaheksa. Paljudele loomadele keedetakse hommikuti putru hirsist, tatrast, riisist või hernest. Igale loomale kaalutakse välja tema ports vastavalt söödaratsioonile ja saadetakse kastis sööjale. Näiteks leemurite „taldrikul” on kõvaks keedetud munad, kohupiim, banaanid, viinamarjad, apelsinid, köögiviljad ja Rehe must leib. Leiba saadavad loomaaiale Fazer ja Leibur ning loosi läheb nii untsu läinud leivategu kui ka aegunud leivakraam, kui see pole veel hallitama hakanud.

Toidulaud varieerub päeviti ja ka aastaaegade lõikes. Suvel, kui saada on kõike värsket, on ka loomad värske peal. Talvel seevastu tuleb läbi ajada kuiva heina ja kuivatatud vihtadega.

Esmaspäev on loomaaias üldiselt kergem paastupäev. Lihasööjad loomad jäetakse siis toiduta, sest ega looduseski rebasel ja hundil iga päev toidujaht ei õnnestu.

Reede seevastu on värske kraami päev. Lihasööjad, kes elusast toidust lugu peavad, saavad nüüd ette elusad hiire- või rotipojad. Hiirtel ja rottidel on loomaaias võrreldes tavalise keldrirotiga hoolimata sellest, et nad lõpuks ära süüakse, kuldne põli – nad saavad maiustada koeratoidu, päevalilleseemnete, kaerahelveste ja muu taolisega. 

Loomadki armastavad maiustamist

Kui uurin, et kellele on mõeldud riiulitel seisev kirsikompott, rosinad ja küpsised, siis selgub, et maiasmokkasid on loomaaias päris palju ning vahel peetakse loomadega lausa pidu – tehakse neile torti. „Munad, kohupiim ja rosinad on tordi sees,” selgitab Motorenko. Eriti maiad tunduvad olevat šimpansid, kes saavad toiduks muu hulgas kompotti, kuivatatud ploome, aprikoose, küpsiseid, datleid. Riiulitelt vaatavad vastu ka suured mahlapakid ning mahlastki peavad lugu ahvid ja isegi elevant.

Mõeldes selle suure toidukoguse peale, mis 1000 hea isuga lindu-looma nahka panevad, tekib paratamatult küsimus, et mis saab ahela teises otsas. Loomaaia kompostikeskuse juhataja Hannes Maripuu sõnab, et pea kogu loomasõnnik komposteeritakse ja läheb taas kasutusse. „Komposteerime kõik toidujäätmed, allapanu, väljaheited. Saadud komposti kasutame suures osas ise loomaaia taimeaias, kuid mis jääb üle, selle müüme soovijatele ära. Tegemist on ökoloogiliselt puhta, toitainerikka ja väga aluselise substraadiga, mis kõlbab hästi mullaparandajaks lillepeenrasse, köögiviljakasvatuses, põõsaste alla,” selgitab ta.

Toitu kulub tonnide kaupa

(Toiduainete nimekiri pole täielik)

Nimetus          Söödud kogus tonnides 2015. aasta jooksul

Hein                                     272

Liha (sea- ja veiseliha)            54,4

Kala                                       22

Porgand                                34

Söödapeet                            16

Banaan                                   6,5

Apelsinid                                 4,5

Kohupiim                                1,4

Kanamunad                      19 900 tükki

Vutimunad                        10 300 tükki

Vutid (elavtoiduna)            24 500 tükki  

Allikas: Tallinna Loomaaed