Uued sordid meelitavad aeda

Neeva aia tegevjuhi Mari Tomsoni sõnul tuleb neil uusi sorte müügile kogu aeg. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

„Kiire, nii kiire on,” kostab Neeva aia üks omanikest Tamara Mesila, kui talle kirjutamissooviga helistan. „Me hakkame just õunapuid pookima, aga tule ikka, räägime töö ajal.”

Pärnust paar kilomeetrit Lihula maanteed mööda sõites asuv Neeva aed alustas tänavu oma 15. tegevusaastat, aga kartust, et Pärnu ümbruskonna aiad juba haljastatud saavad ning istikute müük vaibuma hakkab, Mesila sõnul pole. „Seni oleme küll iga aastaga suutnud järjest rohkem müüa,” sõnab ta.

Üks ostjate huvi ergutaja on kindlasti see, et aina enam tuleb müüki uusi sorte. „Iga aastaga on meil kevadel järjest suurem kaubavalik varutud, nii ka tänavu,” kinnitab Mesila. „Tulevad ju inimesed siia sooviga midagi uut ja põnevat leida. Mõned teavad ise kindlalt, mida tahavad, teised on kodulehelt huvipakkuvad taimed välja valinud, kolmandad avastavad aias ringi käies enda jaoks uusi sorte, mida meie tegelikult juba mitu aastat müünud oleme.”  

Lisaks Pärnumaale käib Neeva aias ostjaid Lihulast, mujalt Läänemaalt ja Saaremaaltki. Päris palju satub aeda soomlasi. „Neil on kombeks bussiga kohale sõita ja siis sisseoste teha. Huvitaval kombel ostavad nemad tihti nii, et mida üks endale soetab, seda tahavad teised ka kohe,” jutustab Mesila. „Tundub, et Soomes on sortiment väiksem ja hinnad meil soodsamad.”

Märts läks istutades

Aiandis läks töötajatel kiireks rassimiseks juba veebruari lõpus, mil hakkasid saabuma noortaimede istikud. Märts möödus istutades ning nüüd aprillis poogitakse viljapuid ja hoolitsetakse noortaimede eest.

Ehkki aiand on ostjatele veel ametlikult suletud, ei peletata uudistajaid sugugi minema. „Oleme ikka öelnud, et kui väravad lahti, võib julgelt sisse tulla,” kinnitab Mesila. Aktiivne müük on tavaliselt lahti läinud aprilli teises pooles – niipea kui ilmad soojaks lähevad, hakkab rahvas käima.

Hea ilmaga on müügiplats ostjaist tulvil ja müüjani jõudmine võib tippajal võtta veerand tundi või kauemgi. Kui tavapoes tekitaks säärane olukord ääretut pahameelt, siis aiandis kipub olema suisa vastupidi – ooteaeg võib kujuneda väga huvitavaks ja harivaks.

„Kuni müüja ühe ostja küsimustele vastab ning istutus- ja hooldamisnippe jagab, kogunevad teised ta ümber kuulama. Mõnikord käib justkui ekskursioonigrupp mööda müügiplatsi ringi,” kirjeldab kiirel ajal aias abiks käiv Inga Kaldvee. „Inimestel on väga hea meel, kui kuulevad, mida teised küsivad ja neile vastatakse – nagu tasuta nõuandetunnid oleksid.”   

Maa Elu külaskäigu eel saadi aiandis just ühele poole rooside pottidesse istutamisega. Kokku on ostja ootel umbes 1300 roosiistikut, mis juba tänavu õitega uut omanikku rõõmustama hakkavad. „Mullu oli meil samas suurusjärgus roose varutud ja need õnnestus peaaegu kõik maha müüa,” sõnab Mesila.

Roosiistikud on pärit Hollandist, Belgiast ja Poolast. Sealsed kasvatajad saadavad sügisel kataloogid, siin valitakse sobilikud sordid välja ja esitatakse tellimus. Mõned taimed jõuavad kohale paljasjuursetena, teised juba pottides.

Tellimust tehes on valiku esimene tingimus talvekindlus, edasi lähtutakse juba ostjate soovidest. „Õiemood küll muutub, aga alati küsitakse palju punaseid roose,” räägib Mesila.

Teiseks tingimuseks on kasvatamise lihtsus. „Mul ei ole aega neid hooldada ja tahaks ikka sellist, mida talveks katta pole vaja ja mis haigeks ei jääks ja suvi läbi õitseks,” loetleb Mesila ostjate soove.

Eesti roose saab aiandist osta 8. mail toimuval roosipäeval, mil kodumaised kasvatajad oma kaupa pakkuma tulevad. Sel ajal on heal juhul juba esimesi õisi näha ja inimestel nii lihtsam valik teha. Roosipäeva üks eesmärk on, et siis saavad ostjad vahetult kasvatajatega suhelda ja neilt endale huvipakkuvat küsida.

Kõige enam müüakse aiandis peenraroose, aga ka pargiroosidel on hea minek. Veel pakutakse pinnakatteroose, mida võib soovi korral edukalt isegi amplisse istutada, ja tüviroose.

Kui peenraroose on suhteliselt lihtne kasvatada, siis tüviroosid nõuavad rohkem hoolt, just talve üle elamiseks. Kõige parem oleks need roosid talveks jahedasse ruumi talvitama viia, vastasel korral tuleks need kas pisut viltu istutada ja talveks maha painutada või pakasekangasse mässida.

Elupuud kosuvad põllul

Aiandi suures kasvuhoones kasvavad praegu pottides sajad suvelilled. Nende taimed tellitakse imepisikestena valdavalt Hollandist, istutakse veebruari lõpus potikestesse ja kasvatatakse siin müügikõlblikeks.  

Paljud ilu- ja tarbetaimed ostetaksegi sisse noortaimedena. Näiteks Hollandist tellitud pisikesed elupuud istutakse siin põllule, kus need vähemalt paar aastat meie kliimas karastuvad. „Puu on kaks-kolm aastat meie talvedega kohanenud ja kui inimene selle ostab, võib ta kindel olla, et taim peab siin vastu,” seletab Mesila.

Erinevaid vilja- ja ilupuid müüb aiand aastas tuhandeid. Osa õunapuid ja mitmeid teisi viljapuid poogitakse kohapeal. Alused selleks tulevad nii Eesti kui ka Läti ja Leedu kasvatajatelt. Tänavu poogitud puud jõuavad müügiplatsile järgneva paari aasta jooksul.

Enne istikute müüki jõudmist läbivad need põllumajandusameti taimetervise osakonna spetsialistide kontrolli, ennetamaks võimalikke kahjustajaid, näiteks  viimasel ajal palju kõneainet andnud viljapuu-bakterpõletikku. Samuti on kontrollitud kõik sissetoodud taimed.

„Meie käime Läti ja Leedu taimekasvatajate juures uudistamas ja kogemusi vahetamas ning nemad meie juures,” räägib Mesila.

Kui talvel on Neeva aias ametis kolm inimest, kes tegelevad kodulehe uuendamise, saabuva hooaja kauba tellimise ja taimede infotahvlite valmistamisega, siis hooajaks palgatakse tööjõudu juurde.

„Näiteks otsime juba mõnda aega müüjat-aednikku, keda polegi nii lihtne leida, sest müügis on üle paari tuhande erineva taime ning müüja-aednik peaks nende hulgas oskama orienteeruda,” jutustab Mesila. „Suur abijõud on praktikandid Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Räpina aianduskoolist ja mujalt.”

Põnev marjamaa

Peagi algavat istutushooaega silmas pidades soovitab Mesila aiaomanikel vaadata senisest enam erinevate marjakultuuride poole, sest nende valik on üsnagi põnevaks muutunud.

Isegi tavapäraste sõstarde seas leiab hulga üllatavat. Näiteks need, kes seni on punase sõstra hapu maitse tõttu ära põlanud, võivad koju tuua mustjaspunase värvi ja magusama marjaga sordi („Rondom”, „Viknes”). Mustade sõstarde seas on muu hulgas rohelise marjaga magus sort „Vertti” ja uus karusmarja sort „Spinefree” on peaaegu ogadeta.

Kindlasti tasub aeda soetada mõni söödava kuslapuu sort, sest need põõsad annavad marju kõige varem, juba juuni esimeses pooles. Marjade maitse meenutab sinikat. Hästi on end meie kliimas tõestanud näiteks Vene sordid.

„Minu väga suured lemmikud on aktiniidiad, mis on küll juba üsna tuntud, aga neid imehäid vitamiinirikkaid kiivi moodi viljaga taimi võiks palju rohkem kasvatada,” julgustab Mesila. „Ka haralisel ploomipuul ehk alõtšal on mitmeid maitsvaid sorte: „Kubanskaja Kometa”, „Skoroplodnaja”, „Mara”.

Veel toob Mesila välja toompihlaka, mille marjad on värvuselt lillakaspunasest mustjaspunaseni ja magusad. Väga hästi kasvavad koduaias ka mustikad ja pamplid.

„Ilutaimedest oleks põnev valik mõni leedripuu sort („Black Beauty”, „Black Lace”). Leedripuu kipub küll pakase korral külmaõrn olema, kuid taastub kevadel hästi.