Eksperdid: põllumajandus on järjest suurem äri

Maa läheb järjest enam hinda, sest vajadus toidu järele kasvab ning samal ajal konkureerib vabale maale ka energiatootmine.

FOTO: Liis Treimann

Rahvusvahelise tehnikatootja Massey Fergusoni ja rasketehnika müüja INTRACi juhid heitsid pilgu tulevikku ning arutlesid usutluses Maa Elule, millised on suurimad muutused, mis põllumajanduses lähitulevikus ees seisavad. 

Kaasa rääkisid INTRAC Eesti juhatuse esimees Tanel Teimann, Massey Fergusoni Kesk- ja Lääne-Euroopa ärijuht Frederic Moreau, Massey Fergusoni turundusjuht Campbell Scott, INTRAC Group AB juhatuse liige ja turundusjuht Fredrik Brandhorst ning INRACi partneri Kongskilde ekspordijuht Tommy Overby, kes on aasta aega töötanud ka Eestis.

1. Peretalusid jääb vähemaks, asemele tulevad suurfirmad

Minevikus oli talupidamine rohkem pereettevõtmine ja traditsioonide edasiandmine põlvest põlve. „Võib öelda ka elustiiliäri, millest elas ära kogu pere. Põllumees tegi tööd, et peret ülal pidada,” märgib Tommy Overby. Praegu jääb aga Overby sõnul järjest vähemaks neid, kes on talu saanud vanematelt päranduseks ning jätkavad peretraditsioone. „Põllumajandus on muutunud ennekõike äriks. Inimesed, kel on raha, investeerivad põllumajandusse, et oma investeeringult teenida,” selgitab Tommy Overby.

Massey Fergussoni turundusjuht Campbell Scott lisab, et tulevikus liigub põllumajandus kui äri ilmselt palju rohkem ka üle riigipiiride. „Tõenäoliselt võib näiteks farmer, kel on tootmine Eestis, toota samal ajal ka Põhja-Ameerikas või Aafrikas. Tekib rohkem rahvusvahelise haardega põllumajandusettevõtteid, kes toodavad korraga mitmes riigis,” usub Campbell Scott.

2. Maa läheb veelgi enam hinda

Põllumajandusmaa on ressurss, mida juurde ei teki, samal ajal aga kasvab vajadus toidu järele. Lisaks konkureerib järjest enam samale maale ka energiatootmine.

„Näiteks Lõuna-Saksamaal võib näha suuri põlde täis tuulegeneraatoreid. Farmerid teenivad energiatootmisest rohkem kui maaharimisest. See on märkimisväärne trend,” osutab Campbell Scott.

Ta lisab, et põllumaa on hea investeering, sest maa väärtus kasvab. See viib olukorrani, kus maid ostetakse kokku ja lõpuks on maaomanikud ning selle kasutajad kaks erinevat rühma inimesi. „Põllumehed on põhjendatult mures selle pärast, et maa liigub nende käest ära, aga selline on praegune suundumus,” märgib ta.

3. Põllumajandusse tuleb rohkem naisi

Põllumeeste keskmine vanus Euroopas on üle 50 ja ees seisab põlvkonnavahetus, mis toob põllumajandusse senisest märksa rohkem naisi.

Naiste tulek põllumajandusse on Campbell Scotti sõnul suuremate muutuste peegeldus. „Vanasti olid pered suuremad ja peretalu võtsid üldjuhul üle pojad. Tänapäeval on pered väiksemad ja kui ainus järeltulija on tütar, siis võtab ta loomulikult ise talu üle.” Teine põhjus on Campbell Scotti arvates naiste rolli muutus ühiskonnas. „Naised on traditsioonilistest rollidest rohkem välja liikunud ja väga aktiivsed. Nad lähevad hea meelega õppima põllumajandust ja on kõrgelt haritud.”

Campbell Scott prognoosib, et naiste osakaal põllumajandussektoris kasvab umbes 30 protsendini. Kui võtta üksnes numbriliselt, on tema sõnul juba praegu maailmas põllumajanduses rohkem naisi kui mehi, sest Indias ja Aafrikas teevad enamiku põllutöid ära naised, kuigi nende toodangumaht on väga väike.

Tehnikatootjatele tähendab see Campbell Scotti arvates samuti muutusi. „Naised on väga praktilise loomuga. Meeste jaoks on tehnika ka äge. Neile meeldivad suured ja võimsad masinad,” jutustab Scott. Ta toob näiteks naise, kelle talus oli kogu piimatootmine iga detailini uuenduslik alates lüpsirobotitest ning lõpetades automaatse toitmissüsteemiga. „Ütlesin talle, et siis läheb sul vaja vist ainult väikest traktorit. Naine mõtles hetke ja ütles, et tal pole üldse traktorit vaja,” meenutab ta.

4. Mahetoodangu osakaal kasvab

Maailmas tervikuna on mahetoodangu osakaal veel väike, kuid lääneriikides nõutakse mahekaupa üha enam.

„Lääne-Euroopas on mahetoidu tarbimine märgatavalt suurenenud. Taanis maksab näiteks mahepiim poole rohkem kui tavaline piim, kuid hoolimata kallimast hinnast on nõudlust. Inimesed, kel on raha, eelistavad puhtamat toitu ja mõtlevad keskkonna peale,” kõneleb taanlane Tommy Overby. Ta lisab, et kui põllumees teenib mahetoodangult kohati poole rohkem kui tavatoodangult, siis ainuüksi juba ärilistel kaalutlustel on kasulikum minna üle mahetootmisele.

„Rootsis on sama: mahekaupade valik on kasvanud väga suureks ja mis seal salata, ka minu enda toidukorv on enamasti mahekaupu täis,” tunnistab Fredrik Brandhorst, INTRAC gruppi turundusjuht. „Mahe on kindlasti tõusev trend ja tehnikatootjad peavad mõtlema, kuidas tehnika saab abistada põllumehi maaharimisel, kus ei kasutata kunstlikke väetisi ega tõrjevahendeid nagu tavatootmises.” 

Populaarne

Tagasi üles