Eesti tomatisordid on maitsvad ning saagikad, kuid ei kannata transporti

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tomatisortide viljad on väga maitsvad, kuid paraku on nende säilimisomadused kehvapoolsed ning seetõttu on neid keeruline Eestist välja transportida.
Eesti tomatisortide viljad on väga maitsvad, kuid paraku on nende säilimisomadused kehvapoolsed ning seetõttu on neid keeruline Eestist välja transportida. Foto: Eili Arula

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender soovitab koduseks kasvatamiseks eestimaiseid tomatisorte, mis kaaluvad peaaegu igas asjas välismaised sordid üles. Eesti tomatitel on sisuliselt vaid üks miinus – kehvade säilimisomaduste tõttu ei saa me oma maitsvaid tomateid välismaale transportida.

Millised on eestimaiste tomatisortide eelised?

Neid on mitmeid. Sortide varane saagikande algus on eelis eriti ebasoodsa ilmastikuga aastatel. Soojal suvel ei mõjuta välismaiste sortide hilisem saagikande algus kogusaaki, kuid jahedapoolsel suvel hakkavad soojades piirkondades kasvatamiseks mõeldud sordid reeglina saaki andma kuni kaks nädalat hiljem. Isegi siis, kui seemnepakil olevas sordikirjelduses on kirjas, et sort on varane või väga varane. Sordikirjeldus on täpne sordi päritolumaal ja selles piirkonnas, kus sort on aretatud.

Ka kogusaak jääb lõunapoolsetel sortidel kodumaistele alla just seetõttu, et saagi algus hilineb, jääb kusagile juuli lõppu. Tavaliselt on meie oludes juuli kõige soojem kuu ja nii jääb peamine saak jahedamatesse ning sajusematesse kuudesse – augustisse ja septembrisse.

Eestimaiste sortide eelis on kindlasti ka hea haiguskindlus, sest sordid on kohanenud Eesti ilmastikuoludega. Ja muidugi hea maitse: Jõgeval aretatud sortidel on üks aretuse peaeesmärk saada hea 

maitsega sort. Valides Eestis aretatud sordi, kehtib sordikirjelduses kõik täpselt siinses kliimavöötmes.

Mis on eestimaiste tomatisortide puudused?

Neil ei ole nii head transpordikindlust kui välismaistel, kuna puudub tihe ja tugev koor ning kõva koorealune viljalihakiht.

Millised Eesti tomatid on kõige saagikamad?

Saagikad on kõik uuemad sordid, nagu „Malle” (F1), „Evelle”, „Valve” ja „Maike”. Kõik need sordid on ka väga hea viljalõhenemiskindlusega, mistõttu praaktomateid tuleb kogu suve jooksul vähe.

Milliseid neist saab kõige lihtsama vaevaga kasvatada?

Kõige lihtsam on kasvatada poolkõrget sorti „Valve” ja madalat ehk põõsastomatisorti „Maike”. Neil on vaja väge vähe külgvõrseid (kasvavad välja lehekaenlast) eemaldada. Piisab, kui võtame ära kaks-kolm kõige alumist külgvõrset ja laseme taimel vabalt saaki kanda. Sordil „Valve” ei ole vaja ka latva eemaldada, sest taim lõpetab ise kasvamise kuuenda või seitsmenda viljakobara pealt.

Millised sordid saavad hakkama kütmata kasvuhoones, millised nõuavad köetavat kasvuhoonet?

Kõik 12 Jõgeval aretatud tomatisorti, mis on Euroopa Liidu ja samas ka 

Eesti sordilehes, sobivad kütteta kasvuhoonesse. Lisaks neljale eespool mainitud sordile on kodumaised sordid veel „Erk”, „Koit”, „Mato”, „Piibe” (F1), „Terma”, „Varto”, „Vilja” ja „Visa” (F1). „Terma” sobib paremini avamaale kui kasvuhoonesse, eriti kuival ja kuumal suvel.

Millal võib tomatid maha istutada?

Kütteta kasvuhoonesse istutame Jõgeval tavaliselt 16.–20. mail. 

Oluline on, et kohe pärast istutamist tuleksid soojad ilmad,

sest juurdumata taimed on eriti külmaõrnad. Tavaline juurdumisaeg on kümmekond päeva. Isegi nädal pärast istutamist tulnud öökülm ei kahjusta taimi enam nii palju kui alles mõni päev tagasi istutatud taimi. Öökülma kaitseks võib katta veel toestusnöörideta taimed mitmekordse kattelooriga.

Milliseid väetisi soovitate kasutada ning kui tihti väetada?

Koduaias võiks kasutada loodusliku päritoluga väetisi. Need võivad olla omavalmistatud või kaubandusvõrgust hangitud kompostid. Parimad kompostid saadakse veisesõnniku või hobusesõnniku baasil. Üks-kaks korda võib 

kasutada suve jooksul kanasõnniku ja adru graanulitest valmistatud lahust. Väga hea on omavalmistatud nõgesekääritis, mida võib kasutada pealtväetisena mitu korda, kas nädalaste või kahenädalaste vahedega.

Tõhusad on ka välismaiste firmade väetised, mis on mõeldud just tomatite jaoks. Kui kasvuhoonemulda on enne taimede istutamist lisatud kõdusõnnikut või komposti, siis vajavad tomatitaimed üldiselt vähem pealtväetamist, kuni kolm või neli korda. Kui mullas on vähe toitaineid, siis võiks tomatitaimi igal nädalal kastmisvee sees vähese väetisega turgutada. Kahe-kolmenädalase vahe tagant võib väetada pisut suurema normiga.

Kui väetatakse harvem, siis võib väetist raputada mullapinnale, kergelt segada

pindmise mullaga. Siis jõuab igal kastmiskorral juurteni paras kogus väetist. Mullapinnale raputades võiks väetise hulk olla arvestatud nii, et ühele ruutmeetrile kulub umbes 15 grammi väetist. Kui taimeladvad muutuvad hoolika väetamise tagajärjel väga tumedaks ja ülemised lehed on tugevalt rullunud, siis tuleks väetamises teha pikem paus. Kui aga taimede ladvad on muutunud väga peeneks ja kahvatuks, siis tuleb kindlasti taimi veel väetada ka juuli lõpus ja augustis.

Mida lisaks hoolikale ja läbimõeldud väetamisele peab tomatite kasvatamisel veel silmas pidama?

Hea tomatisaagi saamiseks tuleb kõrgekasvulistel ehk indeterminantsetel sortidel igal nädalal eemaldada külgvõrseid. Soovitatav on taimi kasvatada üheharulistena, kulub vähem toestusnööri ja taimede seis ei muutu liiga tihedaks. Kõrgekasvulistel sortidel on hea latv ära murda kuuenda kuni kaheksanda viljakobara pealt, jättes viimase viljakobara peale veel alles kaks lehte.

Millised tomatisordid sobivad kohe tarvitamiseks, millised on parimad hoidiste sisse?

Üldiselt on tomatisordid maailmas jaotatud lauatomatiteks ja sortideks, mis on mõeldud tööstuslikuks tootmiseks. Jõgeval aretatud sordid sobivad hästi lauatomatiteks, eriti need, mille viljad kaaluvad keskmiselt vähem kui 100 grammi. Siiski eelistatakse ka lauatomatina nii-öelda lihatomateid, millel on vilja sees palju viljaliha ja vähe seemneid või on seemnekambrid väga 

väikesed. Sellised viljad võivad kaaluda vahel mitusada grammi. Üks 

vanemaid ja tuntumaid taolisi sorte on „Härjasüda”.

Milliseid tomatisordid sobivad kõige paremini mahedalt kasvatamiseks?

Mahetomatite kasvatamiseks peaks valima haiguskindla ja varavalmiva sordi. Kasvuhoone uksed peaksid olema alates juuni algusest kuni esimeste öökülmadeni (ka pärast öökülmasid järgneval soojal ajal) ööpäev ringi avatud, et tagada head tuulutust, mis omakorda on parim meetod taimehaigusi vähendada ja vältida.

Kas tomatit võib kasvatada ühes kasvuhoones koos teiste kultuuridega? Millised on parimad kasvutingimused?

Väiksemas kasvuhoones saab edukalt kasvatada koos tomatiga ka teisi 

kultuure, nagu kurk, paprika jne. Kooskasvatamisel peaks aga jälgima, et tomat saaks sooja ja valgusküllase koha kasvuhoones. Kurgitaimede varjus ei taha tomat hästi edeneda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles