Millisel ettevõtlusel on maal perspektiivi?

Harjumaal asuva OÜ Mahetalu (www.mahetalu.ee) ehk Kiltsimäe talu peremees Margus Lille ütleb, et kõige esimene asi, mis tuleb maal ettevõtlust alustajatel endale selgeks teha, ei ole see, mida ta toota soovib, vaid see, et kas ja kes on tema toodangut valmis ostma. Foto: Mihkel Maripuu

Maaettevõtete turul käib võimas võitlus, kelle kaupa ostetakse ja teenust tarbitakse. Tavalise mahetootmise või turismiteenusega alustades tuleb mõelda mitu sammu ette, millega silma paista, sest toota ja pakkuda võib, kuid peab olema ka tarbijaid. 

Varem, kui konkurents oli väiksem ning nõudlus aiandussaaduste järele suurem, oli maale minnes olulisim töökus ja ettevõtlus, vaja oli maa üles harida ja seemned mulda panna, seejärel neid hoolikalt harida ja õigel ajal saak ära korjata. Kõik hilisem oli käkitegu.

Juba mitmed aastad ja ka aastal 2016 on kõik vastupidi. Keerulisim on maaettevõtjale see, mida teha vaevaga saadud saagiga või isevalmistatud toodanguga.

Harjumaal asuva OÜ Mahetalu (www.mahetalu.ee) ehk Kiltsimäe talu peremees Margus Lille ütleb, et kõige esimene asi, mis tuleb maal ettevõtlust alustajatel endale selgeks teha, ei ole see, mida ta toota soovib, vaid see, et kas ja kes on tema toodangut valmis ostma. „Muidu leiavad kenad entusiastlikud inimesed end olukorrast, kus neil on valmis väga tore asi, mida pole võimalik kahjuks müüa,” rõhutab Margus Lille.

Enda tarbeks võib tema sõnul muidugi igasuguseid huvitavaid asju kasvatada, aga kui tahta ka sissetulekut, siis on vaja enamat.

2016. aastal tuleb Lille sõnul olla valmis selleks, et turule tuleb juurde väga palju omanäolisi ja väga häid tooteid. „Millegi täiesti erilisega turuletulek muutub seega igal aastal üha keerulisemaks. Kindlasti on müük ja turundus sel aastal palju suurem väljakutse kui kasvatamise-tootmisega seotu.”

Edu toob mitme tegevuse põimimine

Margus Lille peab ise mahetalu ja teab ülihästi selle plusse ja miinuseid.

„Köögivilja kasvatus mahedana on kindlasti kõige keerulisem mahetootmise viis, olin ise linnapoisina naiivne, kui sellega alustasin. Umbrohtude ja taimekahjustajate majandamine on mahedas palju kallim kui kemiseeritud põllumajanduses, mulla toitainesisalduse tasakaalustamine on samuti paras väljakutse. Alustajale soovitan teha Tootsi peenrad väikestel aladel ja sealt õppida,” räägib Lille.

Maal ettevõtlust alustades näeb Lille praegu Eestis rohkem perspektiivi turismi ja toidutootmise põimimisel. „Tulla tallu kohale ja ise põllult-kasvuhoonest-marjapõõsast omale soovitud asju korjata on linnarahvale elamus,” teab Lille. Eesti turuplatsi kultuuril on tema väitel ka arenemisruumi. „Kasvatada palju erinevaid asju väikeses koguses ja müüa neid isiklikust müügipunktiks kohandatud treilerist, käia võib selle treileriga eri kohtades. Oluline on tarbija usaldus võita ja selgelt eristuvat ostukogemust pakkuda. Müüa peaks alati olema pere liige või vähemasti keegi, kes talu toimetamistega väga hästi kursis on. Otse tarbijale on lubatud müüa ka hoidiseid, kanamune jms, peab vaid teavitama Veterinaar- ja Toiduametit, midagi keerulist nõutud ei ole,” soovitab Lille.

Kui Margus Lille sõnul tuleks osata siduda mitu tegevusala, siis temaga on päri Eesti Turismifirmade Liidu president Külli Karing. Eesti maaettevõtetel on võimalik oma tegevust laiendada ja teiste tegevustega siduda, nt põllumajandustootmist müügi, teeninduse ja turismiga.

Pakkuge elamusi ja kliendid tulevad!

Külli Karing ütleb, et paljudes riikides on levinud tootmistaludest saaduste otsemüük (puuviljad, oliivid, veinid jne), mis on väga atraktiivselt üles seatud, hästi sildistatud, korraldatud ja turundatud.

„Meil on ettevõtetel tootmine või saaduste müük olemas, kuid kohapealse müügi korraldus ja teavitus on kesine. Nii see väga hästi ei toimigi, kuigi potentsiaali oleks. Samuti on kasulik, kui tootmistaludel oleks turismipool ja turismitaludel väike tootmisosa, see lisaks atraktiivsust,” rõhutab Karing. „Paljudele välisturistidele on üldse Eestisse ja Eesti maapiirkonda tuleku üks põhjus soov saada eemale suurlinnade melust, nautida puhast loodust, kus toidu tee lauale on lühike ja jälgitav – seega kõigel taolisel on perspektiivi.”

Turismis on tema sõnul üldine suund üha enam individuaalsuse, isiklike kohtumiste ja elamuste poole. Perspektiivi on teenustel, kus teenusele endale lisandub personaalne elamus: õhtusöök talus koos eesti perega; külaskäik tootmistallu, kus peremees või töötajad selgitavad ise, kuidas nende igapäevane töö ja elu käib, kuidas toode valmib; osalemine lihtsas töötoas, kus meister peale juhendamise räägib ka selle eluala seisust Eestis. „Ehk siis elamused ja personaalne lähenemine. See eeldab aja panustamist ning suhtlemis- ja keeleoskust, kuid seda teenust saab hästi müüa ja selle järele on nõudlust.”

Mureks on maksukoormus

Eestis on poliitikute jutu järgi väga hea ettevõtluskeskkond, kui kahjuks firmad seda ise ei tunne. Külli Karing märgib, et maaturismiettevõtted on enamasti mikroettevõtted ja väikeettevõtted, mureks on eelkõige suur maksukoormus ja bürokraatia.

„Kuid leevenduse asemel on hoopis tulevik tume: eriti tõsise hoobi annab maaturismiettevõtetele alates 2017. aastast rakendatav majutuse käibemaksu tõus, mis võib halvata turismiettevõtlust maal. Maapiirkonnas on tihtipeale just turism see sektor, mis tööd ja leiba annab – on tõeliselt kahju ja lühinägelik, et soodustamise asemel hoopis sektori arengut pidurdatakse,” on ta kurb.

Eestis vähetuntud, kuid maailmas väga levinud turismiliik

Välismaal on üsna levinud puhkuseviis, et minnakse teise riiki 1–3 nädalaks mõnda maapiirkonna ettevõttesse (talu, kasvandus, majutusfirma, pereettevõte), aidatakse seal tööd teha ning õpitakse tegevusvaldkonda tundma vaid toidu ja majutuse eest, palka ei saada. Eestis pakuvad seda võimalust vaid mahetalud.

Eesti Turismifirmade Liidu president Külli Karing nõustub, et Eestis see tõesti väga levinud ja populaarne pole, aga on tasapisi kasvamas.

„Tegemist on nišiteenusega, mille järele nõudlust suur ei ole. Kui kasvab nõudlus, küll siis ka teenusepakkujaid tuleb.”

Mahetootjate seas pole see kuigi tuntud: seda vahendava MTÜ WWOOF Eesti lehe andmetel on Eestis üle 50 talu, kes säärast töö- ja majutusvõimalust pakuvad.

Kuidas süsteem töötab?

MTÜ WWOOF Eesti juhatuse liige Karin Kilk selgitab, et nende kodulehel www.wwoof.ee registreerunud vabatahtlik saab ligipääsu Eesti wwoof-talude kirjeldusele ja kontaktandmetele (praegu Eestis 51). „Vabatahtlik valib endale meelepärase talu ning võtab talunikuga ühendust, et kokku leppida wwoofimise aeg ja kestus, töö, elamistingimused jms. Vastutasuks vabatahtlikule tööle annab talunik peavarju ja söögi. Viimases on soovitatav eelnevalt kokku leppida, sest on vabatahtlikke, kes eelistavad ainult taimetoitu vms. Wwoofimise puhul on tegemist vastastikuse andmisega, seega vabatahtlik pakub oma abikäsi ning talunik jagab talle oma teadmisi ja oskusi (sisuliselt koolitust mahepõllumajandusest). Vabatahtlikke on nii välisriikidest kui ka Eestist, viimasel ajal on eestlasi üha enam.”

Saab reisida ja tutvuda maaeluga

Karin Kilk räägib, et nende organisatsioon annab vabatahtlikule võimaluse tutvuda maheda maaeluga. „Üha rohkem on inimesi, kel enam maal elavaid vanaemasid-vanaisasid pole, kelle juures käsi mulda pista, sestap on meie ettevõtmine oluline lüli maa ja linnaelu vahel. Mitmed uuringud on tõestanud, et loodus tasakaalustab ja rahustab. Tänapäeva linnastuvas ja kiirustavas ühiskonnas läheb puhtas looduses viibimine üha enam hinda,” teab Kilk.

Mida soovitada maal ettevõtluse alustajale? Karin Kilk usub, et mahetootmisel on Eestis üsna avar perspektiiv. „Nõudlus mahetoidu järele maailmas üha kasvab. Sestap võib alustav mahetootja kindel olla, et ta on õigel teel. Tooksin välja koostöövajaduse, nii teiste talunike, ametkondade kui ka turustajatega. Ühisturunduse abil jõuab väiksemate ressurssidega kaugemale,” märgib ta.

Perspektiivi on ka loodusturismi valdkonnas. „Siseturist otsib üha enam maaturismi teenuseid, et saaks lisaks õdusas maamajas ööbimisele ka lõõgastavaid protseduure (nt massaaži) ning lähedal oleks põnev matkarada. Ka nn lääneturist „eksib” järjest sagedamini maale ära. Siingi on tähtis ettevõtte ja teiste institutsioonide koostöö (nt Maaturismi Ühing, EASi turismiarenduskeskus jne),” jutustab Karin Kilk.

Eestis kasutamata võimalused ja tegevusnišid

TURISM

Võimalus elada arhailist elu. Turismiliik võimaldab turistil või linnainimesel elada mõned päevad või nädala tõeliselt vanaaegset elu vanaaegses elamus, õppida tegema maatöid (ise küttematerjali koguda, vanal viisil süüa valmistada, teha käsitööd, maaharimist, elada ilma mobiiltelefoni ja muude sidevahenditeta).

Kui vabaõhumuuseumis saab vaid kõike näha ja korraks proovida, siis mitmes heaoluriigis on moodi läinud just puhkus „levist väljas” arhailist elu kogedes.

Teemapargid ajaloo, populaarsete raamatute või filmide baasil. Lottemaa on küll Eestis olemas, aga võimalusi väiksemaid teemaparke rajada on küllaga. Ameerikas leiab kauboilinnakuid, kus saab seigelda paarisaja aasta tagustes linnades, Rootsis on Astrid Lindgreni teemapark, Soomes Muumimaa jne.

Mis võiks Eestis olla?

Kuulsuste muuseumid. Stockholmi tõmbenumber on ABBA muuseum, kus saab näha ja minna ansambli ellu sisse, elada veelkord läbi nende kõrgaeg. Eestis võiks edu saata näiteks Georg Otsa või mõne teise rahva mälusse jäädvustunud laulja muuseumi/keskust, kus saaks teha põhjaliku rännaku läbi kuulsuse elu, laulda kaasa jne.

Töölaagrid kontoriinimestele või ekstreemlaagrid üle käte läinud noorukitele. Soovitakse kogeda või teha midagi, mida argielus ei saa. Turismitalus saab elada nädal aega täiesti teistsugust elu, teha töid, mida igapäevaelus mitte kunagi teha ei saa (erilised maatööd, käsitöö, füüsilist pingutust nõudvad tööd jm).

Noortele ekstreemmatkad, suurt pingutust nõudvad tööd, võimalus teistega võistelda jms.

Vabatahtlik töö majutuse ja söögi eest. Maailmas väga levinud reisimisviis, mis Eestis pole veel kuigivõrd populaarne. Seda võiksid turistidele pakkuda nii põllumajandus-, tootmis- kui ka turismitalud, majutus-, toitlustus- ja teenindusettevõtted. Kui reisiraha napib, on selline reis parim viis kogeda kohalikku elu, näha omanäolisi paiku ning teha majutuse ja söögi eest 4–5 tundi päevas tööd.

Tutvumislaagrid täiskasvanuile. Nende eesmärk on teha nädalapikkuseid laagreid, kuhu tulevad kokku kaaslasi otsivad üksikud inimesed. Korraldatakse ekskursioone, mänge, peoõhtuid, peetakse loenguid, matkatakse looduses. Laagrilised pannakse olukorda, kus tutvuda on hoopis lihtsam kui argielus.

Kuulsuste loengud, matkad. Igapäevaelus ei ole meil tihti võimalust oma iidoli või eeskujuga kohtuda või teda vahetult kuulata. Mitmed turismitalud maailmas kutsuvad loenguid, õppepäevi, matkasid jms läbi viima tuntud inimesed.

Kaks päeva Eestis metsas koos Alar Siku, Fred Jüssiga jt. Matk looduses koos mõne populaarse lauljaga.

50 IDEED ETTEVÕTLUSEKS MAAL

Enne kui alustad maal ettevõtlust, mõtle oma piirkonna majanduse, kultuuri ja traditsioonide peale, mis annaksid ka sinu ettevõtmisele tuult tiibadesse. Mõtle oma eriala, oskuste, tugevuste ja rahaliste võimaluste peale, kuid veelgi enam kaalu oma nõrkusi, puudusi ja takistusi.

Alusta vaid sellist ettevõtlust, mille vastu tunned suurt huvi, milles oled tugev ja mida on selles maapiirkonnas vaja.

Põllumajandus, aiandus

1. Viljakasvatus (eelduseks põllumajandusteadmised, tehnika tundmine, raha, sobiva maa olemasolu piirkonnas jm)

2. Loomakasvatus ja kodulindude kasvatus

3. Lillekasvatus

4. Marja- või puuviljaistanduse rajamine

5. Köögiviljakasvatus

6. Mahetootmine

7. Istikute kasvatamine / puukooli rajamine

8. Muude istanduste rajamine (maarjakask, paju jm)

9. Mesindus

10. Tootmine (juust, piima- ja lihatooted, hoidised, mahlad jne)

Väikeettevõtjana oma teenuste-töö pakkumine põllumajandusvaldkonnas

11. Põllutehnika jm rent

12. Masinate remont

13. Toodangu vedu

14. Maastikukujundus

15. Hooajatöö, aiandustöö, saagi korjamine, haljastustöö, põllumajandustöö ja teenuste pakkumine piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele

16. Loomaarsti teenus

17. Laatade korraldamine

18. Metsa istutamine, hooldus, raie ja koristus

19. Metsa, maa ja kinnisvara hindamine

20. Aiasaaduste müük restoranidele, kauplustele jne

21. Talupoe asutamine

Turism

23. Majutusasutuse rajamine. Pidude, suvepäevade või laagrite korraldamine

24. Kämpingu või autokaravanide laagri rajamine

25. Kodumajutuse pakkumine

26. Seikluspargi või teemapargi rajamine (lastele, täiskasvanutele)

27. Erastaadioni, -mänguväljaku, -orienteerumisradade vm rajamine

Teenused turismivaldkonnas

28. Giiditeenus

29. Matkade korraldamine (loodusmatkad, elamusmatkad)

30. Seminaride, hobilaagrite, kultuuriürituste jm korraldamine

31. Ekskursioonide korraldamine

32. Koostöö piirkonna majutusasutuste, restoranide, kaupluste ja tootjatega: turistide-külastajate transport, turistidega kohalike tootmisettevõtete külastamine

33. Turistide vedu (lennujaamast sihtkohta jne)

34. Suvepuhkuseks vajalike vahendite (päevavarjud, lamamistoolid), spordivahendite (rattad, paadid jne), matkavarustuse (matkasaapad, suusad, räätsad, kepid jm) rent.

Toitlustus

35. Kodurestorani, söögikoha või klubi asutamine

36. Puhkuse ajaks ajutise kioski, kohviku, müügikoha rajamine

Teenused toitlustusvaldkonnas

37. Oma teenuste pakkumine (aiasaaduste müük, kokandus, koristamine, transport) piirkonna ettevõtetele

38. Ravimtaimede, ürtide jm kasvatamine toitlustusettevõtetele

39. Pagaritoodete müük

40. Pulmade, suvepäevade, sünnipäevade peosöökide valmistamine

41. Üritustel, spordivõistlustel, kontsertidel oma aiasaaduste, pagaritoodete vm müük

Muud teenused

42. Oma ametioskuste pakkumine piirkonnas: puutöö, restaureerimine, renoveerimine, maalritöö, õmblemine, käsitöö, pottsepatöö, korstnapühkimine, kingsepatöö, maastiku puhastamistöö, koristusteenus, koduõpe, massaaž jne.

43. Juuksuri-, ilusalongi, solaariumi vm asutamine

44. Sotsiaalhooldus (vanurite, puuetega inimeste hooldamine, abistamine, koduhoid)

45. Lastehoid, lemmikloomade hoid

46. Takso- või veoteenused (inimeste sõidutamine linna, toidu kohaletoimetamine jm)

47. Kodumuuseumi rajamine

48. Loengute, koolituste korraldamine

49. Rõivaste, tarbekaupade müük

50. Piirkonna ettevõtete veebilehtede haldamine, internetimüük, blogipidamine

Erinevaid talutüüpe, millega võib tegeleda

Aiandustalu (köögivilja-, marja-, ürdi- ja viljakasvatus; puuviljakasvatus-, viinamarja- jm talud)

Põllumajandustalu

Iluaiandustalu

Mahetalu

Turismitalu

Kultuuritalu

Metsandustalu

Matkatalu

Loodustalu

Maarestoran

Veinitalu

Kunstitalu

Käsitöötalu

Teatritalu

Etendustalu

Koolitustalu

Muuseumitalu

Laagritalu

Ajalootalu

Seiklustalu

Hobusetalu