Koduköögis tootjate hulk kasvab jõudsalt

FOTO: Maarja Otsa

Mitmed tänaseks edukalt toimivad tootmisettevõtted on omal ajal alustanud just koduköögist, sest see on lihtne viis, kuidas üsna riskivabalt uute toodetega katsetada, leida esimesed kliendid ja alles seejärel lõplikult otsustada, kas toodangul on ka pikemaajalisi ärilisi väljavaateid. 

„Koduköögist on väga hea alustada, sest see on suur kulude kokkuhoid. Pealegi puudub alguses kindlus, kas asi üldse toimima hakkab ja toodangule jagub turgu,” ütleb marmelaaditootja OÜ Minna Sahver asutaja ja juht Siret Elmi. Maiusemeister alustas koduköögis tootmist 2010. aasta sügisel ning pisut vähem kui paari aasta pärast jätkas tegevust juba eraldi tootmishoones, palgates endale appi ka marmelaadivalmistaja ja pakkija. „Kui marmelaadikastid hakkasid vallutama juba elutuba, tuli vastu võtta otsus ja kolida suurematesse ruumidesse rendipinnale,” meenutab Siret Elmi ettevõtte algusaastaid.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) statistika näitab, et eraelamus toidu käitlejate hulk on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud: 2010. aastal oli koduköögis tootjaid 178, tänavu aasta alguses aga 971. Seejuures viimase aastaga kasvas nende hulk ligi 12 protsenti. „Eraelamus toidu käitlemine võidab aina populaarsust. Seda kinnitab eelkõige aasta-aastalt suurenev käitlejate hulk,” kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja Tiina Hiis.

Koduköögis tootmine võib olla hüppelauaks oma tootmise rajamisel, aga ka lihtsalt elustiiliäri. Põhjuseid, mis koduköögis tootmise kasuks räägivad, on Tiina Hiisi selgitusel mitmeid. Osa inimeste jaoks on see võimalus oma kasvatatud toorainet ise edasi töödelda, teiste jaoks on tegemist hobikokanduslike katsetustega, kolmandad soovivad oma tootmisvõimekust proovile panna ja tootearendusega  tegeleda enne, kui suuremasse tootmisesse investeerivad. Paljude jaoks on see ka võimalus olla kodus iseendale tööandjaks.

Ajutine lahendus

Margit Kimmel, kes pisipoja kõrvalt hakkas kodus puuviljadest ja seemnetest toorbatoone ehk Ampstükke valmistama, ütleb, et koduköögist oli lihtsam alustada, kuid see oli algusest peale ajutine lahendus. Koduköök on tema sõnul sobilik asjaarmastajale, ent kui on soov tooteid edasi arendada, pakkuda lisaks väikestele talupoodidele oma kaupa ka jaepoekettidele, siis tekib kiiresti vajadus turvalisest koduköögist välja kolida. Nii tegutsebki Ampstükk nüüd Tallinnas eraldi tootmishoones ja koduköögi tarvikud on asendunud profiköögi tootmisseadmetega. „Kodus tootmine on ikkagi pigem ajutise iseloomuga, sest maht peaks ju eelduste kohaselt kasvama ja varem või hiljem jääb ükskõik kui suur köögipind ikkagi väikeseks,” arutleb ta.

Sama kinnitab OÜ Juustupoisid üks asutaja Kaido Piir. Koduköök andis võimaluse ilma suuremaid investeeringuid tegemata oma toodangut kõigepealt katsetada. Kui esmane positiivne vastuvõtt oli saavutatud, arenes edasi plaan kolida ümber oma tootmishoonesse ja praeguseks ongi tehase sisseseadmine käsil juba. Koduköögis tootmise miinuspooleks on Kaido Piiri sõnul väga väike võimalik toodangu maht ja suur ajakulu. „Teiseks veel see, et koduköögis tootmise juures viibid sa ise justkui tööl kogu aeg. See muutub juba mõne aja möödudes vaimselt raskeks, sest tööst vabu hetki nagu ei olekski enam,” nendib ta.

Koduköögist välja

Juustupoisid, Ampstükk ja Minna Marmelaadid on teiste kodust alustanud tootjate seas siiski vähemuses, sest nemad kasvasid koduköögist välja toimivateks tootmisettevõteteks. Enamik eraelamus toidu käitlejaid jääbki koduköögis tegutsema ning arenguhüpet suuremaks tootmiseks ei toimu.

„Täpset statistikat selle kohta, kui paljud on koduköögist arenenud tootmisettevõtteks, meil pole, kuid igal aastal lisanduvad mõned tootmisettevõtted, mis on alustanud koduköögist,” ütleb Tiina Hiis VTA toiduosakonnast. „Praegu on meile teada 4–8 toidukäitlejat, kes reaalselt töötavad selle nimel, et saada tegevusloaga tootmisettevõtteks, kuid neid võib kindlasti ka rohkem olla.”

Eraelamus toidu käitlemiseks tuleb täita VTA täpseid reegleid, mis võivad esmapilgul veidi ehmatada, kuid neis pole tootjate kinnitusel midagi ületamatult keerulist. „Asi on pigem selles, et koduköögis alustavad tihtilugu tootmist mõne muu eriala inimesed, kel pole toidualast haridust, ja seetõttu tundub nõuete nimekiri alguses mõõtmatult suur. Nii oli ka minuga, aga kui otsast pihta hakata ja ametniku soovitusi järgida, siis said need täidetud,” meenutab Ampstükk toorbatoonide tootja Margit Kimmel.

KOMMENTAAR

Mida on vaja, et koduköögis tootmisega alustada

Tiina Hiis, VTA toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja

Isik, kes soovib alustada oma koduköögis (eraelamus) valmistatud toidu turustamist, peab end enne tegevuse alustamist kurssi viima terve hulga nõuetega, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks täita.

Kokkuvõtlikult öeldes peab toidukäitlemise ruum olema puhas; pinnad kergesti puhastatavad/pestavad; käitleja peab koostama enesekontrolliplaani, milles on kirjas kõik ettevõtte tegevused, nendega kaasnevad ohud ja meetmed ohtude hindamiseks, kõrvaldamiseks ja ennetamiseks. Toidule peavad olema tehtud kestvuskatsed säilivusaja ja säilivustemperatuuri määramiseks; pakkematerjalid, mis toiduga kokku puutuvad, peavad olema sellisest materjalist, millel on lubatud toiduga kokku puutuda. Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.

Kogu protsessi jälgitavuse tagamiseks tuleb sisseostetud ja müüdud toidu kohta pidada arvestust ja kasutatava joogivee kohta tuleb teha joogivee analüüsid. Toitu peab olema võimalik säilitada selleks ettenähtud temperatuuril; valmistoidu transpordil peab olema tagatud toidu hügieen ja vastava toidu veoks sobilik temperatuur jne.

Täpsemat infot selle kohta, milliseid nõudeid tuleb eraelamus toidu valmistajal täita, saab lugeda Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljelt www.vet.agri.ee. Samuti leiab sealt juhendid (nt enesekontrolliplaani koostamise juhend), millest peaks toidu käitlejale eelkõige alustamisel abi olema.

Pärast seda, kui käitlejal on selge valmisolek nõudeid täita, tuleb tal esitada Veterinaar- ja Toiduametile majandustegevusteade. Kõige lihtsam ja operatiivsem on esitada teatis Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, kus kasutajal tuleb sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu.

Teine mugav võimalus on kasutada Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel asuvat teatise vormi, mille võib esitada allkirjastatuna posti teel või digiallkirjastatult e-posti teel ettevõtte asukohajärgsele VTA kohalikule asutusele. Teatist on võimalik esitada ka notari kaudu.

Meilt on tihti küsitud, kui palju läheb loa saamine maksma. Majandustegevusteate esitamisel ega tegevusloa taotlemisel ei pea riigilõivu tasuma! Toidukäitlemisettevõtete puhul rakendatakse järelevalvetasu. See tähendab, et kui järelevalveametnik tuleb toidu käitlemisüksusesse kohapeale ning teeb toidujärelevalvet, siis tuleb käitlejal maksta tunnitasu sellele kulunud aja eest. Järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ja iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta kohalesõiduks kulutatud aega. Toidujärelevalve toimingute tunnitasu määra kehtestab igaks aastaks maaeluminister. 2016. aastal on see 11,10 eurot.

Teavitatud käitlejate nimekirja saab vaadata Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist. Esitades majandustegevusteate Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, jõuab ettevõte teavitatud käitlejate loetellu juba umbes kolme minuti pärast. Pärast majandustegevusteate esitamist võib kodus valmistatud toitu turustama hakata. Oluline on rõhutada, et toidu ohutuse eest vastutab ikkagi alati toidu käitleja!

Populaarne

Tagasi üles