Saunatee ootab elamustejahile

Meelis Parijõgi Lammasmäe juba 1973. aastal ehitatud saunamaja ees. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Saunas sünniti ja sauna mindi surema. Saunas valmisid ellujäämiseks ülioluline suitsuliha ja -kala. Kui saunad oskaksid, oleks neil lugusid rääkida küll ja küll.

Saunad ise rääkida ei oska, kuid seda saavad teha saunamehed ja saunanaised. Just veidi sedasorti mõtted käisid ringi Lammasmäe puhkekeskuse peremehe Meelis Parijõgi peas, kui ta kaks aastat tagasi, 13. märtsil 2014. aastal Viljandimaal Männiku metsatalus maaturismi ettevõtjate saunakoolitusel käis välja mõtte Saunatee loomisest.

„Nagu paljud head mõtted, sündis ka see saunalaval,” räägib Meelis Parijõgi.

Peipsi ääres oli juba Sibulatee, Lääne-Eestis Romantiline Rannatee, lisaks üle Eesti kulgev Rukkitee. Nii et – miks mitte ka Saunatee.

Esimese hooga oli ideest kinni haarajaid viis, praeguseks on Saunateega ühinenud 23 maaturismiga tegelevat ettevõtet.

„Ega meie eesmärk olegi, et saunu pundis võimalikult palju oleks, pigem tahame, et need oleksid omanäolised,” ütleb Meelis Parijõgi.

Saunatee kõige erilisemat sauna ei taha Parijõgi oma tagasihoidlikkuses välja tuua. „Igal saunal on oma lugu ja oma hing,” sõnab ta. Väga omanäoliseks peab ta aga Lammasmäe mätaskatusega suitsusauna – seda nii arhailise väljanägemise kui ka omapärase lavapaigutuse poolest.

Saunatee missioon on Parijõe sõnul eesti saunakultuuri edendamine ja hoidmine nii, et ka järeltulevad põlved oskaksid hinnata sauna ja väärtustada saunatavasid. Saunatee ei ole n-ö saunade kogum, vaid Saunatee ettevõtted pakuvad lisaväärtusega saunateenust. Olgu selleks väärtuseks siis näiteks saunamees/saunanaine, jutuvestmine koos saunakommete ja leilivõtmise tutvustamisega, vihtade tegemine.

„Tahame saunalistele kaasa anda sauna loo ja olla võimalusel ka saunatajatega kaasas, et pakkuda võimalikult head kogemust,” kõneleb Meelis Parijõgi.

Nii ongi, et pelgalt sauna omamine ja saunateenuse pakkumine veel Saunatee seltskonnale ligipääsu ei anna. Asjal peab mingi lisaväärtus olema. Ja ikka saunaga seonduv.

Pärnumaal Maria talus pakutakse Talurahva spaas näiteks saunamehe teenust ja saunateraapiat. Saunameheks on professionaalne massöör, kes täiendanud ennast saunateraapia alal.

Iru saun on 1969. aastal endise Tallinna Linnuvabriku ehitatud luksussaun, kus omal ajal käisid koos nii kommunistliku partei kui ka sotsialistliku majanduse funktsionäärid, aga ka sellesama valitsuse kukutamise ja IME plaane olevat peetud just selles saunas.

Värava talus Saaremaal saab õppida kütma indiaani sauna, jagatakse ka vihtade tegemise juhiseid ning räägitakse eri vihtade toimest.

Võrumaa Mooska talu kolm suitsusauna on aga lausa pereliikmed, kellel oma iseloom ja elulugu. Suitsusaunad asuvad tiigi ääres, saunades pole elektrit ega veevärki.

Harjumaal Raudsilla puhkekompleksis viib saunavana külalised kümne tuhande aasta tagusesse saunakultuuri ja iidsete hügieenitavade valda. Õpetatakse õigesti vihtlema, saunamett ja -savi kasutama. Enne rituaalsauna minemist tuleb ise kõik toniseerivad joogid ja pealemätsitavad segud ka valmis meisterdada.

Saunatee ei ole tegelikult marsruut, vaid sõna „tee” on siin ülekantud tähenduses. „Ideed ellu kutsudes me ei eeldanud, et külastaja võtab ette kaardi ja käib järjepanu kõik saunad läbi,” lausub Parijõgi. Pigem on tegemist mõttelise teega, kus tõeline saunafänn saab häid elamusi.

Põnevuse lisamiseks on olema ka Saunatee pass, mis mõeldud Saunateele kuuluvatest ettevõtetest templite kogumiseks ja saunateemaliste auhindade saamiseks.

„Kui viis templit passis, siis kuuendas kohas antakse külastuse puhul auhind,” lubab Meelis Parijõgi.

Enamikus Saunateega liitunud ettevõtetes on rohkem kui üks saun. Lammasmäel näiteks on nelja tüüpi saunu: tavalised leilisaunad, aroomi-aurusaun, suitsusaun ja kappkerisega saun, lisaks sise- ja välisbassein. Ja loomulikult Kunda jõgi, kuhu nii suvel kui ka talvel hea saunalavalt karata.

Et sauna on väga mõnus minna pärast füüsilist liigutamist, käivad saunahuvilised üsna sageli kanuumatkal. Kunda jõel leidub nii kärestikke kui ka uhkeid liivakivipaljandeid.

Kes ei taha kanuuga vee peale minna, võib sõita trossiga üle vee või köite abil lihtsalt üle jõe kõndida.

„Veel võib enne saunaõhtut läbida loodusraja või käia uudistamas kuulsat keskmisest kiviajast pärit Lammasmäe asulakohta,” pakub Parijõgi. Suuremate looduse- või ajaloohuviliste jaoks saab kohale kutsuda ka põhjaliku jutuga giidi.

Meelis Parijõgi räägib, et suitsusaun ja kappkerisega saun pakuvad vanemale generatsioonile palju äratundmisrõõmu, noorematele on aga täiesti tundmatud. Virumaalt on suitsusaunad pea viimseni kadunud ning nii ei ole ka Lammasmäe suitsusaunad kohalikud, vaid toodud Põhja-Eestisse Luhamaalt ja Obinitsast.

Lammasmäe kõige suurem, rookatusega saunamaja ehk jahimaja sai valmis 1973. aastal ehk on peremehega täpselt sama vana. Lookleva Kunda jõe kaisus asuva maatükiga seob teda aga lisaks mudilaspõlve mälestustele seegi, et siinsed maad kuulusid Meelis Parijõe vanaisale.

Omaaegne rookatus pidas kaua vastu, kuid nüüd on majal värskem kate ning erinevalt esimesest on see immutatud vahendiga, mis lisab tulekindlust. Pidevalt suitsevate saunade korstnate kõrval on tuleohutus väga oluline ning sellele on siinne pere ehitustöid tehes kogu aeg mõelnud.

Lammasmäe on populaarne paik kokkutulekute pidamiseks, eriti armastavad seda jahimehed, keda suvistel kokkusaamistel Lammasmäele tuhandeid kokku vurab.

„Selle asemel et normaalses kliimas elada, teevad nad ühe toa soojaks,” naerab lõunamaa turist telesõus videoklipis, mida saunateelised oma Facebooki lehel jagavad. Kuna normaalset kliimat meil kusagilt võtta ei ole, siis seda enam tasub nautida selle sooja toa poolt pakutavat. Mistahes Eestimaa otsas.

Kosmonaudi jahilkäik – kõva leil ja saak lihakombinaadist

Nii mõnelgi korral Eestit väisanud maailmakuulus Vene kosmonaut Georgi Gretško tegi koostööd Tõravere observatooriumiga ja leidis end ka 1978. aasta südatalvel rongis Moskvast Tallinna poole sõitmas.

Ent Tallinnasse mees sel korral ei jõudnudki. Parajasti oli Moskvast tagasiteel koju ka Kunda lähistel elav jahimees Enno Hussar, kes kosmonaudiga rongi restoranivagunis jutule sai. Kuulnud Põhja-Eesti oivalisest jahipiirkonnast, avaldas Gretško soovi ka ise püss palge seada.

Nõnda võttiski kosmonaut nõuks hoopistükkis Eesti meestega jahile minna. Selle juurde kuulus muidugi saunaskäik Lammasmäel.

Mõeldud-tehtud. Jahimaja seati valmis ja saun pandi küdema. „Aga tollel talvel oli väga külm, ligi kolmkümmend miinuskraadi,” meenutab Enno Hussar, kel turjal juba üle kaheksakümne eluaasta. Ka jahipäeva hommikul näitas kraadiklaas 26 külmapügalat ning käik tuli ära jätta.

Ent kaetud lauda ja sooja sauna ei saadud lasta raisku minna. „Istusime laua taga, kuulasime Gretško lugusid kosmosest, sõime, jõime. Pidu kestis poolteist päeva,” rääkis Hussar. Ent siis tekkis probleem – kuidas saab kuulus kosmonaut jahilt koju minna nõnda, et tal saaki ette näidata ei ole.

Seepeale võtsid leidlikud mehed jahimaja seinalt vana seanaha, tegid sellele kuupäevaga märke ja andsid kosmonaudile tõestuseks kaasa. „Ja lõpuks oli ju liha ka vaja. Siis panime kokku paki Rakvere lihakombinaadi kraamiga ja saatsime selle Moskvasse,” jutustas Enno Hussar.

Veel hiljuti ei teadnud paljud, nende seas ka Lammasmäe puhkekeskuse omanik Meelis Parijõgi, et kuulus kosmonaut päriselt jahile ei jõudnudki, vaid piirdus jahimajas pralletamise ja saunatamisega. Eestist ühes võetud seanahk ja järele saadetud vorstitooted ei tekitanud ka Gretško kamraadides mingeid kahtlusi – nende arvates oli sõber tõepoolest Eestist korraliku jahisaagi saanud.

Kosmonaut saatis hiljem Lammasmäele tänukirja ning kuulsa mehe seal käimist meenutavad ka pildid jahimaja seinal.