Lämminakas – idufirma selle sõna otseses tähenduses

Alguses müüs Margus Põld idusid üksnes restoranidele, kuid peagi tegi ta jaepoodidele mõeldes ka väiksemad tootepakendid ja lõi oma kaubamärgi Lämminakas. Foto: Kristiina Kruuse

Kaubamärgi Lämminakas all tegutsev idutootja OÜ Greenesthouse on paari aastaga kasvatanud idude tootmismahtu kuue kilo pealt ligi tuhande kiloni kuus, müües idusid peamiselt poekettidele ja restoranidele, aga ka koolidele. 

Lämminakas alustas selle omaniku ja tegevjuhi Margus Põllu sõnul idude klassikast – mungoa idudest, mis on kogu maailmas kõige paremini tuntud idud. Esialgu oli plaanis tugineda üksnes restoranide tellimustele, kuid piir tuli üsna ruttu ette. „Kui restoran kasutab kuus 4–6 kilo idusid, siis ta ei hakka järsku mitusada kilo neid tellima,” selgitab ettevõtja, miks ta pööras pilgu peagi ka jaepoodide suunas ja hakkas idusid pakendama väiksematesse karpidesse. See otsus tõi vajaliku kasvu, et algusaja kahjumist välja tulla ja toota kasumlikult.

Mungoa idude kasvatamisele järgnesid tatra ja lutserni idud. Tatra idud on Margus Põllu sõnul Rimi näitel praegu kõige nõutumad. „Üks põhjus on ilmselt nende magus maitse,” oletab ta. Samas leiab Lämminakase tootevalikust ka selliseid idusid, mida enamik inimesi ei ole arvatavasti proovinudki – näiteks mõrkjad lambaläätse, maalähedase maitsega Beluga läätse või siis teravad redise idandid, mis liiga suure ampsu korral meelitavad silmast vee välja.

Neid erilisemaid idusid Lämminakas jaepoodidele eraldi karpides ei paku, sest need on Margus Põllu sõnul pigem nišitoode. Selle asemel on ta pannud kuus idusorti ühte segusse ja müüb neid uudistootena Idu Mixi nime all. „Üldjuhul ei sööda redise idusid mitu kahvlitäit, aga kui need on segamini teiste idudega, on maitsed tasakaalus ja neid süüakse hea meelega,” teab idutootja.

Eeskuju Hiinast

Idude kasvatamise tehnoloogia osas otsis Margus Põld esialgu eeskuju Hiinast, mis on mungoa idude toodangult maailmas number üks. Seal kasutatakse mungoa idandite kiireks kasvatamiseks etüleengaasil põhinevat tehnoloogiat. „Etüleen on looduslik gaas, mida taimed toodavad ja mis aitab viljadel küpseda,” selgitab ta. Maheidude valmistamiseks selline tehnoloogia aga ei sobinud.

Lõpuks töötas Margus Põld katse ja eksituse meetodil välja oma tehnoloogia. „Idude kasvatamisel on abiks arvuti, mis reguleerib nende optimaalset kasvukeskkonda,” kirjeldab ta. Põhiline kunst on idutootja sõnul tootmises täpselt paika saada temperatuur ja niiskus. Näiteks mungoaidu kvaliteeti näitab mitte pea, vaid selle jäme ja mahlane saba. Sellise idu saamiseks jõudis Margus Põld enne kastide viisi idusid hobustele söödaks viia, kuni ta jäi tulemusega lõplikult rahule. „Heade idude kasvatamine ei käi niisama lihtsalt, see on väga teadlik mäng temperatuuri ja niiskusega,” rõhutab ta.

See aga ei tähenda Margus Põllu sõnul, et kodus ei võiks ise seemneid idandada. „Kodus saab väga edukalt idusid kasvatada. Lihtsalt sellist tulemust ei ole võimalik saavutada nagu siis, kui arvuti reguleerib kasvutingimusi päevas kuus korda,” selgitab idutootja.

Teadlik toitumine

Margus Põllu huvi idumaailma vastu sai alguse isiklikust huvist toitumisteemade vastu.Ta sõnab, et inimesed teavad hästi näiteks suitsetamisest või alkoholist tingitud ohte, kuid palju vähem mõeldakse sellele, millist mõju avaldab toit. „Enamik meist ei ole ahelsuitsetajad ega alkohoolikud, kuid haigusi on ikka palju. Samas me sööme vähemalt kolm korda päevas – see paneb küsima, mis on tänapäeva toidus sellist, mis meie tervise vastu töötab,” arutleb ta.

Idud on Margus Põllu sõnul hea näide äärmisest toitainerikkusest. „Ühes grammis idudes on kümneid kordi rohkem toitaineid kui ühes grammis täiskasvanud taimes,” lausub ta ja selgitab, et idanemisel tekib idus vitamiine ja ensüüme, mida kuivas seemnes ei ole. „Noor võrse suudab vajadusel tungida läbi kõva pinnase ja seda vaid seemnes leiduvate tagavarade jõul,” selgitab ta.

Lisaks restoranidele ja poodidele (Rimi, Prisma, Mahemarket, Biomarket ja talupoed) müüb Lämminakas idusid ka koolidele ja seda tavapärasest soodsama hinnaga. „Kausitäis idusid kaob koolis laualt hetkega. Lapsed söövad neid hea meelega,” kõneleb idutootja.

Pereettevõtte

Kuna tootmine on automatiseeritud, saab Lämminakas hakkama väga vähese tööjõuga. Peale Margus Põllu, kes täidab korraga nii tootmis-, turundus-, müügi- kui ka finantsjuhi rolli, on ettevõttes abiks pereliikmed, kes aitavad tooteid pakendada ning klientideni viia. „Perekeskselt on äri hea ajada, sest säilivad usaldus ja kindlus, et väljaõpetatud tööjõud ei kao,” lausub ettevõtte juht.

Varem on Margus Põld tootnud ka tofut ja tempet, kuid toona sai ärile saatuslikuks just suur töötajate vajadus. „Idudega alustamisel oli suur eelis see, et paljud tööd on võimalik automatiseerida ja ma ei sõltu nii väga tööjõust.”

Ettevõtte lähemad sihid on Margus Põllu sõnul seotud uute toodete katsetamise ja turule toomisega. Ta nendib, et idude maailm on sedavõrd rikkalik ja peaaegu kõiki seemneid saab idandada alates pähklitest ning lõpetades tššiiaseemnetega. Idutootja sportlik huvi on aga välja selgitada, millised neist pakuvad ka maitseelamust ja võiksid meeldida laiemale tarbijaskonnale. Teine eesmärk on teha juurde erinevaid idusegusid. „Mulle tundub, et inimesed eelistavad valmistoodet, kus kõik maitsed on juba paigas ega pea hakkama idusid ise kokku segama, piisab vaid lemmikkastme või õli lisamisest,” arvab ta.

Kust tuli aga ettevõtte kaubamärgi nimetus Lämminakas? Inspiratsiooni andis Margus Põllu Võru vanaisa, kes lõunapauside ajal tegi lesol väikse uinaku, aga kuna ahi oli kuum, siis ütles unest virgudes tihtilugu: „Lämmi nakas.”

RETSEPTID

Salat mungoa idudega

Lehtjääsalat (frillis), 2 suurt või 6 kirsstomatit, avokaado, punane sibul, karp Idu Mixi segu, sidrunit, oliiviõli ja maitse järgi soola-pipart.

Rebi salat väiksemateks tükkideks, lõika tomatid neljaks ja sibul sektoriteks, viiluta avokaado ning lisa Idu Mixi segu. Pigista peale sidrunimahla ja lisa õli või tahhiini baasil valmistatud salatikastet. Maitse järgi ka soola ja pipart.

Toitev tatraidusalat

Karp tatraidusid, teelusikatäis sinivetikapulbrit, pool teelusikatäit kurkumit, veidike Cayenne’i pipart, pehmeid päikesekuivatatud tomateid, kooritud pistaatsiapähkleid, küüslauku (poolik või üks terve küüs), kanepiseemneõli, Himaalaja soola.

Haki päikesekuivatatud tomatid ja sega need kõigi ülejäänud koostisosadega. Riivi juurde küüslauku ja lisa heldelt kanepiseemneõli. Sega kõik veel kord läbi ja kaunista rediseidudega. Väga toitev, rohelusest pakatav ja vitamiinirikas salat.

Smuuti (2–3 inimesele)

Karp tatraidusid, 2 banaani, mustikaid või muid marju, 200 ml kitsepiimajogurtit, veidi (allika)vett, mett.

Pane kõik koostisosad kannmikserisse, peale pigista veidi sidrunimahla, soovi korral ka mett ja kaneeli ning töötle ühtlaseks seguks. Kui segu tundub liiga paks, lisa vett ja töötle veel mikseris. Kalla smuuti klaasidesse ning raputa kaunistuseks ja maitseks peale kanepiseemneid.